Tuneesias käies kuulsin moslemeid iga tulevikku puudutava teema puhul lisamas jutu lõppu sõna, mis kõlas umbes nagu "insallah" ja tähendas "kui Allah tahab". Tavakõnepruugiski, näiteks nii: "Tsau, õhtul siis näeme - insallah!"
Mõjus naljakalt, aga jutt jumala õige.
Mina olin kogu aeg rääkinud, et sisenen nüüd rahvusvahelisse multisporti ning lähen koos Leivo ja Andresega Leetu multisportima. Insallah ei öelnud, ja näe - saatus ei tahtnudki.
Olen hoopis räige angiiniga 10 päeva haiguslehel ja topin endale antibiootikume sisse. Neelatagi õieti ei saa ja kurk on üleni üks paistes, valge ja mädanev plönn. Leivo ja Andres võistlevad kokkuleppel korraldajaga kahekesi, sest nii üleöö ei õnnestunud asendusliiget leida.
Täna muidugi rikkusin haiguslehe- rezhiimi ning läksin Leetu sõitjaid ära saatma. Oh, kõik see rataste ja pakkide bussi tõstmine, minekuärevus ja bussi edasise "piimaringi" ehk võistlejate pealevõtmise kooskõlastamine...
Siis tulin koju ja nutsin.
Kurat, nutta kah õieti ei saanud. Kurk oli liiga valus.