Laupäeval, kui Odel suusarajal kõht valutama hakkas ja ta pärast haigeks jäi, kartsime algul, et tegime tempovalikul oma pesamunale liiga. Aga pühapäeva öösel haigestus samade sümptomitega Kati ning esmaspäeval oli juba siruli ka Jüri. Süda paha, kõht korrast ära, külmavärinad ja palavik. Ja midagi süüa ei taha.
Apteegist sai toodud söetablette ning poest boržommi, värska vett ja kokakoolat.
Aga ei tea, on see nüüd polkovniku lese sündroom või olen ka mina viirusega pihta saanud - täna on minulgi kerge (võibolla kujuteldav ) kõhuvalu.
Täiendatud. Ei olnud see midagi kujuteldav, paar tundi hiljem jooksin juba kempsu vahet. Ja aina kinnitasin kolleegidele, kes mind kabiinis kõõksumas kuulsid, et ei, ma ei ole lapseootel, vaid kõigest kõhutõves :) Kui vahepeal pisut kergemaks läks, riskisin WC turvalisest lähedusest eemalduda ja koju sõita. Läks õnneks ja nüüd, tundub, on olukord stabiliseerumas. Palavik tuli kah juba ära...