Mõnikord ma kohe pean punastama, et kui loll võib ikka inimene (=mina) olla. Hoolimata ammu brünetistunud juuksevärvist hingelt ikka plond mis plond.
Juba mitmendat päeva streikis autol juhipoolse tagaukse link: väljast avanes, seest mitte. Hommikune koolisõit nägi välja nii, et Reaalkooli lähistel peatudes hüppas Jüri minu kõrvalt eesistmelt välja, astus ümber auto ning avas lugupidavalt tagaukse, kust siis Kati elegantselt välja puges. Kati nimelt eelistab istuda minu, mitte Jüri selja taga, sest seal on jalgadel rohkem ruumi.
Täna hommikul bitchis aga Kati, et lihtsalt naljakas, kuidas meil kodus ja autos kõik laguneb (no kurat! nagu ma ise ei kannataks selle pärast, et koduremondiks raha kokku ei saa!) ning otsustasin, et vähemalt autolink saab kohe korda tehtud. See pole tõesti seisnud mitte raha, vaid lihtsalt kättevõtmise taga.
Helistasin lõunapausi ajal Mazda hooldusse ja kurtsin oma probleemi. Et selline lugu ja kui palju aega ja raha võiks selle kordasaamine võtta.
"Aga kas te lapselukku olete proovinud?" küsis hooldusmees esimese asjana. Ja kirjeldas, et on selline väike nupuke autoukse serva küljes - ühes asendis ON, teises OFF. Ja et minevat peale mõnikord kogemata, lihtsalt tugevamalt autoukse serva vastu vastu puutudes.
Muidugi oligi lapselukk peal.
Päris piinlik oli.