Reede õhtu leidsin postkastist juba päeval saadetud kirja Viivilt, kus ta kutsus laupäevaks paaritunnisele rabamatkale Kakerdaja rabasse. See oli selge rõõm, sest ma polnudki ammu mingeid liikumisalaseid õuetegevusi teinud.
Kakerdaja raba emotsioonideks said jõhvikad, märjad jalad (no üllatus, eks), õõtsikust läbivajumine, ootamatu rahepuhang järve ääres ning… kass. Jah, ühel meile laudteel vastu tulnud seltskonnal oli jalutusrihma otsas kaasas Norra metskassi laadne pikakarvaline suur kirju kass. Koeri on matkal tavaline kohata, aga kass rabas tundus ikka tõeliselt sürr. Kahjuks sadas sel hetkel juba nii palju vihma, et kõik kaasasolnud suured kaamerad olid juba kotti pakitud.
Lisatud pilt pärineb Viivi fotokast ja mina olen see sinises 