https://kaja.ekstreem.ee/ 2022-03-08T20:51:33+00:00 Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on Kaja Sepp BlogEngine.Net Syndication Generator https://kaja.ekstreem.ee/opml.axd Kaja Sepp Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on en-GB Get a life! 0.000000 0.000000 https://kaja.ekstreem.ee/post/minu-suguvosa-naised-kristiina-ehinist-inspireerituna 2022-03-08T20:19:00+00:00 Kaja

<p>&nbsp;</p> <p><img src="Content/images/embedded/fffec424c53b.png" alt="" />Minu suguv&otilde;sa naised</p> <p>on juurtega P&otilde;hja-Eesti paekivis</p> <p>kitsal maalapil Viinistult Kolga-Aablani</p> <p>Lahemaa rannast kaitsev&auml;e keskpol&uuml;gonini</p> <p>&nbsp;</p> <p>Need paekivid on nii tugevad</p> <p>et 1945.aastal ei istunud mu vanaema &uuml;hel s&uuml;nkpimedal s&uuml;gis&ouml;&ouml;l paati</p> <p>vaid tuli koos kolme lapsega koju tagasi</p> <p>ja vanaisa j&otilde;udis &uuml;ksinda Rootsimaa randa.</p> <p>&bdquo;Eks ma nutsin terve tee,&ldquo;</p> <p>&uuml;tles vanaema l&uuml;hidalt ja lihtsalt.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Minu teine vanaema tuli rannast talusse teenima.</p> <p>Kaheksateistk&uuml;mne aastane, helesiniste silmadega ja habras</p> <p>j&auml;i ta silma &uuml;he vaesema talu perepojale.</p> <p>&bdquo;Ega ma tegelikult tahtnudki Mardile minna,</p> <p>ta k&uuml;ll m&auml;ngis pilli, aga oli ju kaksteist aastat vanem.</p> <p>Aga kui perenaine &uuml;tles: ega ta sind ikka ei v&otilde;ta,</p> <p>siis vihuti m&otilde;tlesin: k&uuml;ll ikka v&otilde;tab.&ldquo;</p> <p>&nbsp;</p> <p>Vanaemade valikute tulemusel</p> <p>sain s&uuml;ndida mina</p> <p>ikka siia paekivide kanti</p> <p>kuulama ja edasi kandma vanade aegade jutte</p> <p>oma suguv&otilde;sa naistest</p> <p>kes j&auml;id noorelt leseks</p> <p>kui kalapaadid merelt tagasi ei tulnud</p> <p>v&otilde;i kui mees j&auml;i Esimesse ilmas&otilde;tta</p> <p>v&otilde;i, nagu juba &ouml;eldud, p&otilde;genes Teise ilmas&otilde;ja ajal &uuml;le maailmamerede.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Oma suguv&otilde;sa naistest</p> <p>kes t&uuml;&uuml;fuseepideemia ajal &ndash; ikka see Esimene ilmas&otilde;da &ndash;</p> <p>polnudki veel naised, vaid t&uuml;drukud</p> <p>ja istusid keset surevaid omakseid k&ouml;&ouml;gilaual</p> <p>v&auml;ikest venda s&uuml;les hoides ja kartes &uuml;mberringi vaadata</p> <p>sest igas voodis j&auml;lle keegi suri.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Oma suguv&otilde;sa naistest</p> <p>kes s&uuml;nnitasid 1 kuni 11 last</p> <ul> <li>alati k&uuml;la arutada, et miks nii v&auml;he v&otilde;i palju</li> </ul> <p>noorukesena v&otilde;i neljak&uuml;mnendates</p> <ul> <li>oh seda h&auml;bi otsa, ise vana inimene juba, v&otilde;i siis niimoodi plikast peast!</li> </ul> <p>kes abiellusid verinoorelt v&otilde;i 70-aastasena</p> <p>kui &uuml;le mere l&auml;inud mees oli surnud ja v&otilde;is laulatuss&otilde;rmuse v&auml;lja vahetada.</p> <p>Ja k&otilde;ik muud variandid seal vahel.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Oma suguv&otilde;sa naistest</p> <p>Kes pakkisid 1884.aastal lapsed ja majakraami vankrile</p> <p>andsid ohjad meeste k&auml;tte ja asusid teele Krimmi poole.</p> <p>Teekond v&otilde;ttis aega &uuml;le aasta</p> <p>M&otilde;ned lapsed s&uuml;ndisid, m&otilde;ned surid -</p> <p>no k&otilde;ike juhtub ju pikal teekonnal!</p> <p>Ja kui elu mustmullav&ouml;&ouml;ndis ei klappinud</p> <p>sest juured olid j&auml;&auml;nud ju paekivide vahele &nbsp;&nbsp;</p> <p>tuli j&auml;lle terve aasta tagasi tulla.</p> <p>Aga ega jalad j&auml;&auml;, kuhu j&auml;ljed j&auml;&auml;vad</p> <p>ja l&otilde;puks j&otilde;uad ikkagi koju tagasi.</p> <p>&nbsp;</p> <p>K&otilde;ik need naised elavad edasi minus</p> <p>ja minu suguv&otilde;sa lugudes</p> <p>ja ma tahaksin osata neid edasi anda</p> <p>v&auml;hemalt sama ilusti ja v&auml;&auml;rikalt kui Kristiina Ehin</p> <p>ja nagu nad k&otilde;ik v&auml;&auml;rt on.<img src="Content/images/embedded/7acd57dba219.png" alt="" /></p> <p>&nbsp;</p>

2022-03-08T20:19:00+00:00 Kaja &nbsp; Minu suguv&otilde;sa naised on juurtega P&otilde;hja-Eesti paekivis kitsal maalapil Viinistul https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=b68ae61f-bd53-453f-b7b4-a560e99041e2 2 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=b68ae61f-bd53-453f-b7b4-a560e99041e2 https://kaja.ekstreem.ee/post/minu-suguvosa-naised-kristiina-ehinist-inspireerituna#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=b68ae61f-bd53-453f-b7b4-a560e99041e2 https://kaja.ekstreem.ee/post/wannabe-fitnessikaunitar-ehk-mina-ja-minu-bikiinifitness 2020-01-02T18:55:00+00:00 Kaja

<p>Jah, ma osalesin bikiinifitnessi võistlusel. See oli septembris, aga siiani kirjutab vähemalt kord nädalas mõni tuttav, tuttava tuttav või isegi päris võõras, et küsida soovitusi trenni, toitumise või enesedistsipliini osas. Vastan rõõmuga, aga et kõike mitte pidevalt uuesti korrata, panen oma kogemuse lõpuks ka tervikuna kirja. Endalgi kunagi hiljem hea lugeda.</p> <p><img width="640" height="480" title="" style="display: inline; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8604.jpg" border="0"></p> <p><strong>Kuidas ma üldse bikiinifitnessi sattusin? </strong></p> <p>Mitte just päris kihlveo peale, aga midagi sinnapoole – kergekäeliselt antud lubaduse tõttu.</p> <p>Omnivas toimub igal aastal osakondadevaheline viievõistlus, kus võisteldakse viiel toredal alal. Igal aastal on üks nö üllatusala – midagi sellist, mida ise naljalt proovima ei satu.</p> <p>Kui spordiklubi juht eelmisel talvel arutas, et võtaks üllatusalaks kulturismi ja fitnessi, ütlesin naerdes, et kui selle ära teed, olen mina kindlasti laval - et innustada teisi hulludesse ettevõtmistesse hüppama.</p> <p>Arvasin muidugi, et NII hull ta pole, et kolleege sellisel alal võistlema panna. Ehkki muidugi fakt, et eelmine üllatusala oli vehklemine, oleks võinud ju teatavat häirekella helistada…</p> <p>Igatahes, kukkusin peaaegu toolilt, kui selgus, et 2019.aasta võistluskalendris ongi meestel kulturism ja naistel bikiinifiteness. Pidin oma lubadust lunastama hakkama.</p> <p><strong>Milline oli mu varasem kogemus jõusaalitrenniga?</strong></p> <p>Jõusaali olin näinud vaid muude trennide kõrval. Või teinud seal mõnd üksikut (üldjuhul rasket ja ebameeldivat) harjutust. Kogu masinapark oli pehmelt öeldes võõras ning veel võõram tundus subkultuur: musklimägedest mehed ning pealaeni ulatuvate kunstripsmete ja puusadeni nukujuustega naised.</p> <p>Ja kui minu ideaaltrenn on see, kus saab kaaslastega seltskondlikult lobiseda, siis jõusaal tundus sügavalt individuaalne. Igaüks tegeleb vaid iseendaga ning harjutuste vahel tammutakse keskendunult kella jälgides ringi…</p> <p>Nii et olin täiesti kindel, et jõusaal pole minu jaoks. Aga olin sellest hoolimata valmis eesmärgi nimel pühendunult tegutsema.</p> <p><strong>Millal treeningutega alustasin?</strong></p> <p><img width="339" height="480" title="" align="left" style="margin: 0px 5px 0px 0px; float: left; display: inline; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8640.jpg" border="0">Viivitasin kahjuks viimase võimaluseni. Pool aastat enne võistlust oli koolitus-loeng ja Ott Kiivikase näidistrenn, aga tegelikku trennialgust lükkasin aina edasi. Kuni juuli keskpaigas (kaks ja pool kuud enne võistlust) polnud enam kuhugi lükata. Liitusin Sparta Spordiklubiga ja astusin uksest sisse.</p> <p><strong>Kuidas ma alustasin? </strong></p> <p>Loomulikult olin näidistrenni õpetused vahepealse nelja kuuga unustanud. Palusin Otilt lisatundi ja privaatkava. Miks just Otilt? Esiteks oli tema ju meile näidistunni teinud ja teiseks – no teate küll, et kui varastada, siis juba miljon ja kui hakata jõusaalitreeni tegema, siis selle ala absoluutse meistri käe all J Ja kolmandaks tundus Ott, ehkki pealtnäha samuti see eelarvamuste musklimägi, oma heasoovliku irooniaga sümpaatne.</p> <p>Ott ei petnud mu ootusi, tegelikult lausa ületas neid. Mitte ainult sellega, et ta oligi sümpaatne, vaid et alustasime eesmärgi paikapanekust ning arutelust, kui palju olen valmis selle nimel pingutama.</p> <p><strong>Mis mu eesmärk oli? </strong></p> <p>Sõnastasin selle nii: Olla 28.09 visuaalselt elu parimas vormis ning end laval hästi tunda.</p> <p>Selleks:</p> <ul> <li>Kasvatada ja tuunida lihaseid</li> <li>Vähendada reite, käsivarte ja talje ümbermõõtu</li> <li>Langetada kaalu 3-5kg</li> </ul> <p><strong>Kaalulangetus: kas ja kui palju? </strong></p> <p>Olen 164cm pikk. Esimese kohtumise päeval kaalusin kodukaalul (riieteta ja enne hommikusööki) 62,1kg, Sparta kaalul (riietega ja pärast päevaseid söögikordi) 63,1kg.</p> <p>Olin oma kaalu ja proportsioonidega rahul. Tahtsin ainult spordivabade aastatega tekkinud pehmuse taas lihastega asendada.</p> <p>Ott aga ütles, et ideaalse tulemuse nimel peaksin langetama kaalu 5-10kg.</p> <p>Mida????</p> <p>Alpinismiekspeditsioonide ja seiklusspordi perioodil oli mu kaal tõesti 54-55kg (kord, kui sain mäel kõhutõve, isegi 49kg). Aga see oli 15 ja rohkem aastat tagasi.</p> <p>Noor naine ei saa olla liiga ilus, liiga rikas ja liiga kõhn. Vanuse kasvades kehtib aga Elizabeth Taylori tarkus: tuleb valida ilusa tagumiku ja ilusa näo vahel ning kuna nägu näeb oluliselt rohkem inimesi, on mõistlikum tuua ohvriks peenike pepu.</p> <p>Ott kuulas selle jutu ära, naeris ja jäi endale kindlaks: mõne kilo siiski peab maha saama. Muidu olevat ma teiste kõrval liiga volüümikas ja seega ei täida oma eesmärki end laval hästi tunda.</p> <p>Ja lisas lohutuseks, et kui vähegi toitumist kontrollida, hakkab trenni tehes kaal iseenesest langema, sest lihased tarbivad rohkem energiat.</p> <p>Nii leppisimegi kokku, et püüan võistluseks alla võtta 3-5 kilo.</p> <p><strong>Toitumine: söö vähe, aga sageli </strong></p> <p><img width="360" height="480" title="" align="right" style="margin: 0px 0px 0px 2px; float: right; display: inline; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8637.jpg" border="0">Ma ei ole kunagi järginud konkreetseid toitumiskavu või dieete. See võtab lihtsalt liiga palju ajuressurssi ja pühendumist, mida mul mujal on rohkem vaja. Nii et ma ei tahtnud hakata seda tegema ka nüüd, kuid muid muutusi olin hea meelega valmis sisse viima.</p> <p>Aastaid oli mu toidukordade vahe olnud 10-12h: sõin hommikul ühe kõva kõhutäie ja õhtul teise. Nüüd, kui pärast tööd lisandus trenn (sellest edaspidi), ei oleks see enam toiminud. Teadsin ka, et see pole üldse tervislik ja nüüd oligi põhjust end muuta ja teistsugust varianti proovida.</p> <p>Selleks, et keha liiga palju varusid ei hakkak skoguma, tuleb veresuhkur hoida ilma suurte kõikumisteta. See tähendab, et süüa tuleks pigem vähe, aga sageli.</p> <p>Hakkasin tööle puuvilju kaasa võtma ja lõuna ajal sööma. Ja muidugi sõin õhtul (pärast trenni) selle võrra vähem.</p> <p>Toitumisharjumuste muutus tõi esimese kahe nädalaga kaasa 2kg… kaalutõusu. Kannatasin ära, lootes, et kaal siiski peatselt langema hakkab.</p> <p>Hakkaski!</p> <p>Viis nädalat pärast trennidega alustamist, kui Ott mind taas igapidi üle mõõtis, olin algusega võrreldes 2kg kergem.</p> <p>Jooksvalt proovisin jälgida ka seda, et ei tekiks topelttoidukordi. Näiteks kui õhtul oli plaanis küllaminek, siis töölt tulles ma kodus ei söönud. Või kui teadsin, et kolleeg pakub sünnipäeval kooki, siis lõunal ei käinud. Ja kodus küpsisetorti tehes (mis mulle väga maitseb!) piirdusin ise ainult ühe väikese tükiga.</p> <p>Veel kuu hiljem näitas kaal 59,5kg ja võistluspäeva hommikul 58, 1kg. Viimase saavutasin küll patuga pooleks, süües võistluseelsel päeval ainult šokolaadikomme - et kiirel tööpäeval energiat jätkuks, aga väike toidukogus kõhu siledana hoiaks ning kaalu ei lisaks.</p> <p><strong>Treening: Jõusaal ja liikumine</strong></p> <p><img width="576" height="768" title="" style="border: 0px currentcolor; border-image: none; margin-right: auto; margin-left: auto; float: none; display: block; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8644.jpg" border="0">Esimese jõusaalitrenni tegin 14.07. Lavaleminek oli 28.09, nii et treeningperioodiks tuli kaks ja pool kuud.</p> <p><strong>Esimese kuu treeningkava</strong> nägi ette trenni kolm korda nädalas, enamvähem ülepäeviti. Ühte treeningkorda mahtusid nii ala- kui ülakeha harjutused, kokku 10 erinevat, igaühte kaks tsüklit ning teine suurema raskusega kui esimene. Korduste arvuks oli 10-15.</p> <p>Kõhu- ja küljelihaseid tegin mõlemal päeval ning loomulikult oli iga trenni lõpetuseks venitus.</p> <p>Tagasilöögina ilmnes, et mu põlved ei kannata kangiga kükke (raske alpinismiseljakotiga mäestikust väljamarsside mõju!). Need said vahetatud keharaskusega tehtavate väljaastete vastu.</p> <p><strong>Teise kuu treeningkava </strong>tõi trenni juba neli-viis korda nädalas, lõi lahku alumise ja ülemise kehapoole harjutused ning tõstis intensiivsust.</p> <p>Iga harjutust tegin kolm tsüklit, harjutuse käigus kahe erineva (suureneva) raskusega ning 10-15 kordust. Pausid tsükli sees lühikesed, ainult raskuste vahetamiseks kuluv aeg.&nbsp; </p> <p>Lisaks kuulus mõlemal kuul iga treeningu juurde 6km jooksu-kõndi (jõusaali ja tagasi) ning nädalavahetustel ca 10km jooksuots või pikem matk.</p> <p><strong>Lavaliikumine </strong></p> <p><img width="360" height="480" title="" style="margin-right: auto; margin-left: auto; float: none; display: block; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8608.jpg" border="0">Fitnessi lavaliikumist ja esitlupoose õpetas meile Eleri Reinart. Kuna meil oli lahe punt ja tore treener, olid lavaproovid (kokku kaks) üks lõbusamaid hetki üldse.</p> <p>Pealtnäha lihtne lavaliikumine – kõnnid lavale, kenitled siia- ja sinnapoole, hõljutad pisut käsi ning siis lihtsalt seisad – on tegelikult päris raske. Nii pooside hoidmise mõttes kui tasakaalu leidmises lihaste pingutamise ja loomuliku graatsia vahel. Kirsiks tordil pinge sellest, et oled žürii j saalitäie publiku ees praktiliselt alasti (mis vähemalt minule oli probleem).</p> <p><strong>Riided ja ehted: sädelust pole kunagi liiga palju </strong></p> <p>Soetasin Fitshopist teise ringi võistlusbikiinid (mulle selga mahtuvaid oli küll väike valik, kuid leidsin imeilusad tumesinised, kivikestega ja puha) ning hotlips.ee poest spetsiaalsed läbipaistvad ja 12cm kontsaga võistluskingad. Kingade ost küll algul plaanis ei olnud, mõtlesin kasutada oma nahavärvi ja 7cm kõrguseid peokingi (meile kui mitteproffidele oli see lubatud), kuid teiste spetskingi proovides tegid need jala nii palju ilusamaks, et kulutasin ikka need 20 eurot.</p> <p>Bikiinidega täpselt sobivad kõrvarõngad sain Expressionsist, “teemant”käevõrud enda ehtelaekast.</p> <p><strong>Võistluspäev </strong></p> <p><img width="364" height="484" title="PMA Work lavameik" align="right" style="float: right; display: inline; background-image: none;" alt="PMA Work lavameik" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=3DC184BA-25E9-4587-AD9B-22A8B9E4EE09.jpg" border="0">Bikiinifitness pole ainult treenituse, vaid ka iluprojekt. Seega algas võistluspäev hommikul enne kella kuut PMA stuudios. Lavameigi ja soengupõhja sain seal, soenguviimistluse tegi tütar Kati vahetult enne võistlust Spartas. Seal tuli olla kell kaheksa, et saada peale kehagrimm.</p> <p>Glamuurse kulturismi ja fitnessi lavatagune elu on glamuurist kaugel. Kileboksid, kus värvipüstoliga mehed võistlejaid-võistlejannasid pruuni värviga üle pihustavad – esimene kiht, teine kiht ja õlitamine. Kihtide vahel seisad koos teistega ventilaatorite ees, et värvi kuivatada.</p> <p>Alasti. Käed kehast eemal.</p> <p>Täismeigis. Soenguga.</p> <p>Kell kaheksa hommikul.</p> <p>Naersime kolleegidega, et pärast seda kogemust ei ole maailm enam endine J Tegelikult polegi, selles mõttes, et nende kolleegidega (kellega igapäevatöös nii väga kokku ei puutugi) on nüüd hoopis teistsugune, semulik ja tore suhe.</p> <p><strong>Lavale! </strong></p> <p>Grimm peal ja bikiinid taas seljas, kulges lavatagune askeldamine nagu üks suur tohuvabohu. Lihaste soojendamine (jah, mul olid käekotis kaasas hantlid!), viimased liikumisproovid, pildistamised, ettevalmistusi tegevate proffide imetlemine… Lavanärvi rahustamiseks oli klaas konjakit ja see tõesti toimis. Valio Profeel Cupi lavale sammusin küll saali ja kohtunikke nägemata (kõik sulas silmade ees ühtseks virrvarriks), aga ilma häbelikkuse ja sisemise paanikata.</p> <p>Huvitav kogemus oli, et üleni grimmiga kaetult ei olnudki seda alastiolekutunnet, mida ma nii väga kartnud olin. Grimm ja lavameik toimisid nagu kostüüm maskiballil – see lihtsalt ei olnud mina, vaid roll, mida etendasin. Keegi hoopis teistsugune - särav ja enesekindel fitnessikaunitar.</p> <p>Poodiumil ma muidugi ei olnud, kuid eesmärgi olla lavavormis ja endaga rahul täitsin küll vähemalt 200%. Lisaboonus ja suurim üllatus enda jaoks oli, et ma tõesti nautisin iga sekundit laval.</p> <p><strong>Kuidas nüüd? </strong></p> <p>Jõusaalis püüan käia 1-2 korda nädalas (tuleb tunnistada, et pühadeperioodil pole õnnestunud). Lisaks ka paar jooksukorda.</p> <p>Kaalun keskmiselt 59,5-60,5 kg ehk olen kaotatust poole tagasi võtnud. Praegu püüan seda taset hoida ja suveks taas 58,5kg peale jõuda, sedapuhku mitte ühekordselt ja eelneva kommidieedi abil, vaid püsivalt.</p> <p>Plaanin paluda Otilt uut kohtumist, et saada talveks-kevadeks uus treeningkava.</p> <p><br></p> <h3><strong><span style="color: rgb(0, 0, 128);">KKK neile, kes plaanivad jõusaalis bikiinivormi saada</span> <br></strong></h3> <p><strong><img width="320" height="480" title="" align="right" style="margin-right: 0px; margin-left: 0px; float: right; display: inline; background-image: none;" alt="" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=IMG_8669.jpg" border="0">Kas ma soovitan jõusaalitrenni? </strong></p> <p>Jaa! Pühendatud aja ja saavutatud tulemuse suhe on väga hea. Algul võib olla raske, tüütu ja vale tunne, aga see läheb mööda.</p> <p><strong>Kas treener tuleks võtta? </strong></p> <p>Kui pole enne jõusaalis käinud, siis minu kogemuse põhjal on treenerit vaja. Juba selleks, et aidata õigeid raskusi valida ja näidata, kuidas masinaid õigesti kasutada.</p> <p><strong>Kas treeningkava võib saada ka äpist? </strong></p> <p>Jah, muidugi, äppides on igasuguseid imelisi asju. Aga kui oled päris algaja, on minu soovitus küll investeerida treenerisse, eriti alguses.</p> <p><strong>Kui sageli peaks trennis käima? </strong></p> <p>Sõltub, kui kiiresti tulemusi tahad. Mulle tundub, et alla kolme korra nädalas on parendust raske saavutada (või läheb sellega väga kaua aega). Saavutatu hoidmiseks piisab juba vähemast, 1-2 korrast.</p> <p><strong>Kui pikk peaks trenn olema?</strong></p> <p>Arukalt treenides piisab 45 minutist, et kõik oluline tehtud saaks. Keskmiselt tuleb ilmselt tund.</p> <p><strong>Kas peab hakkama karbiga eritoite kaasas kandma, makrosid jälgima, toidulisandeid sööma, valgupulbrit tarbima jne jne?</strong></p> <p>Ei pea. Aga võib. Igal juhul peab arvestama, et vormi saab treeningsaalis, kõhnaks söögilauas. Nii et mõtle läbi, mis su prioriteet ja eesmärk on ning otsusta sellest lähtuvalt.</p> <p><strong>Kust saada toitumissoovitusi? </strong></p> <p>Siin mina isiklikust kogemusest ei oska nõu anda, sest mina jätsin selle osa vahele. Kasutasin oma tervet mõistust ning järgisin soovitust süüa vähem korraga, aga sageli.</p> <p><strong>Kas võtta vitamiine ja toidulisandeid?</strong></p> <p>Kuna oli suvi, siis mina lisavitamiine ei võtnud. Aga ka ilma trennita võtan päikesevaestel kuudel D-vitamiini ja periooditi rauda.</p> <p>Liigeste ja kõhrede peale mõeldes (vana põlveprobleem!) sõin treeningperioodil Arthrostopi toidulisandit.</p> <p><strong>Kuidas mõjub kaalukaotus näole?</strong></p> <p>Mina mingit muutust ei märganud. Aga minu kaalukaotus oli ka ainult 3-4kg kahe kuu jooksul.</p> <p><strong>Kas on tõsi, et rinnad jäävad väiksemaks? </strong></p> <p>Paraku jah. Minul umbes pool numbrit (endine C on suureks jäänud, B siiski ebamugavalt kitsas).</p> <p><strong>Mis on trenni kõige positiivsem tulemus?</strong></p> <p>Minu jaoks see, et proualikult pehmeks (et mitte öelda pontsakaks) muutunud käsivarred said taas tütarlapseliku sireduse. Samuti vähenenud reieümbermõõt ja lamedamaks muutunud kõht. Ja kapist hakkasid taas välja tulema „uued“ riided, mida ammu kanda ei olnud saanud!</p>

2020-01-02T18:55:00+00:00 Kaja Jah, ma osalesin bikiinifitnessi v&otilde;istlusel. See oli septembris, aga siiani kirjutab v&auml;h https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=53007036-5c3f-4c82-bf52-a46a33f45702 27 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=53007036-5c3f-4c82-bf52-a46a33f45702 https://kaja.ekstreem.ee/post/wannabe-fitnessikaunitar-ehk-mina-ja-minu-bikiinifitness#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=53007036-5c3f-4c82-bf52-a46a33f45702 https://kaja.ekstreem.ee/post/uks-rebane 2017-11-05T15:20:00+00:00 Kaja

<p>Ei tea, kas tegu on hingedeaja v&otilde;i t&auml;iskuu m&otilde;juga, aga kuidagi ei saa peast &uuml;hte hiljutist lugu.</p> <p>&Otilde;htul nii umbes poole kaheksa paiku m&ouml;&ouml;da Juhkentali t&auml;navat s&otilde;ites n&auml;gin &ndash; &otilde;nneks juba kaugelt &ndash; s&otilde;iduteel kahte umbes k&uuml;mneaastast last ja nende jalge ees lamavat looma. Paar v&auml;iksemat last oli ka k&otilde;nnitee serval, kehakeele j&auml;rgi otsustades kas nuttes v&otilde;i k&auml;tega silmi varjates.</p> <p>Liiklus oli v&auml;ike ja minu autot n&auml;hes jooksid teel olnud lapsed tagasi k&otilde;nniteele - aga olukord oli parasjagu ehmatav. Veel ehmatavam oli m&otilde;te, et ilmselt on lemmikloom otse v&auml;ikeste omanike silme all auto alla j&auml;&auml;nud.</p> <p>Autoga tee &auml;&auml;rde t&otilde;mmates ja s&uuml;ndmuspaigale minnes oli esimene kergendus, et teel lamas noor rebane. Seega mitte perelemmik, vaid linna sattunud metsloom. Aga kui autot ei l&auml;henenud, jooksid suuremad lapsed j&auml;lle s&otilde;iduteele, et lamajat uudistada ja olukorda hinnata. &bdquo;Ta jookseb verd!&ldquo; &bdquo;Kiirabi peaks kutsuma!&ldquo; h&otilde;iklesid nad mulle. No mu esimene mure oli muidugi nad ise teelt &auml;ra kamandada, enne kui &uuml;ldse rebasele m&otilde;elda.</p> <p>Ajal, kui ma lastega tegelesin, materialiseerus s&uuml;ndmuspaigale ka kolm meest (ma t&otilde;esti ei m&auml;rganud, kust ja kuidas, &uuml;mber p&ouml;&ouml;rates nad lihtsalt olid &auml;kki kohal.)</p> <p>Seisime seal n&uuml;&uuml;d juba suure hulgaga, nii suured kui v&auml;ikesed, k&otilde;ik &uuml;hteviisi n&otilde;utud.</p> <p>T&auml;iskasvanute kolleegium hindas rebase kaugvaatluse teel surnuks, l&auml;hemalt uurima ei tahtnud keegi minna. Samuti ei tahtnud keegi meist minna rebast autode teelt k&otilde;rvale t&otilde;stma. Olime k&uuml;ll &uuml;hel n&otilde;ul, et seda tuleks teha. Aegajalt tuli ju autosid, &otilde;nneks lamajat m&auml;rgates ja m&ouml;&ouml;da man&ouml;&ouml;verdades, aga keegi v&otilde;is ju ikka kogemata temast uuesti &uuml;le s&otilde;ita. Kui rebasel ka juba &uuml;kspuha, siis &uuml;les&otilde;itjal ilmselt mitte.</p> <p>Nii et jah, olime &uuml;hel n&otilde;ul, et k&otilde;rvale t&otilde;sta tuleks. Aga niimoodi &ndash; paljak&auml;si, linnariietes&hellip;?</p> <p>L&otilde;puks, ennast &uuml;sna n&otilde;medalt tundes, otsustasime helistada 112. Ise h&auml;sti teades, et surnud rebane autoteel on P&auml;&auml;steameti &uuml;lesannetest k&uuml;ll valgusaastate kaugusel&hellip; Aga jutt kuulati professionaalselt &auml;ra ning lubati teema edasi anda. Ja vaid loetud minutite p&auml;rast helistati tagasi loomade varjupaigast, et laiba asukohta t&auml;psustada.</p> <p>Saatsime lapsed kodu poole ja l&auml;ksime iga&uuml;ks oma teed. Ilmselt polekski me saanud midagi enamat teha, aga ikkagi &hellip; kuidagi n&otilde;me tunne on.</p> <p>Mu isa ja vanaemad poleks looma ilmselt niimoodi lamama j&auml;tnud. Eriti kui polnud t&auml;iesti kindel, on ta ikka surnud v&otilde;i hingitseb eluvaim veel sees ja loom kannatab. Mida teeb aga moodne inimene? J&auml;tab jamaga tegelemise professionaalidele ja kirjutab internetis.</p>

2017-11-05T15:20:00+00:00 Kaja Ei tea, kas tegu on hingedeaja v&otilde;i t&auml;iskuu m&otilde;juga, aga kuidagi ei saa peast &uuml https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=e001a994-911e-4682-8882-d8fdafdbd907 4 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=e001a994-911e-4682-8882-d8fdafdbd907 https://kaja.ekstreem.ee/post/uks-rebane#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=e001a994-911e-4682-8882-d8fdafdbd907 https://kaja.ekstreem.ee/post/kassiiseloom-minu-esimene-raamatuesitlus 2017-08-27T17:41:00+00:00 Kaja

<p>Mul on ilmunud kaks raamatut&nbsp; (noorteromaan-konkursiv&otilde;itja "Hetk enne homset" ja kunagiste naistekajuttude kogu "Vastassuunav&ouml;&ouml;nd"), aga esitlust kui sellist ei ole ma varem teinud. Aga kolmandal korral paremini - mul on r&otilde;&otilde;m kutsuda s&otilde;pru, tuttavaid, raamatu- ja kassihuvilisi oma raamatu "Kassiiseloom" esitlusele. See toimub <strong>28.08 algusega kell 18:00 <a href="http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinnas-on-avatud-Eesti-esimene-Kassikohvik-2">kassikohvikus Nurri</a> (Tartu mnt 24).&nbsp;</strong></p> <p>Raamat on vanusegrupile 8-101 ehk siis loodan, et lugemist on nii lastele kui &auml;ratundmisr&otilde;&otilde;mu t&auml;iskasvanutele. Kirjutan oma lapsep&otilde;lvistest ja hilisematest (lemmik)loomadest, kes mu ellu oma k&auml;paj&auml;lje on j&auml;tnud. Pealkiri viitab kassidele, aga juttu pole sugugi mitte ainult kassidest, teistest ikka ka.</p> <p>Kohal on ka kassikohvikus elavad kassid. NB! K&uuml;lalised, kassikohviku reegel on, et magavat kassi ei tohi h&auml;irida, ka mitte silitamisega. Ma k&uuml;ll ei tea, kas kassid ikka nii s&otilde;ltumatud on, et suure inimhulga seas magavad, aga mine tea. Igal juhul tuleb neisse lugupidavalt suhtuda.&nbsp;</p> <p>Mis toimuma hakkab? Kirjastuse esindaja (no minu jaoks siiski s&otilde;ber) Epp Petrone teeb minuga seal v&auml;ikese vestlusringi-intervjuu, kuhu hetkiti kaasame ehk ka kohviku perenaise Heleni ja loomalugude sarja &uuml;he varasema autori Loone. Taustaks n&auml;itan vanu ja uuemaid pilte raamatus olevatest loomadest. Pakume Kass Arturi kooki ka, kuidas muidu :)</p> <p>No ja niisama oleks kah tore n&auml;ha. S&otilde;pru-lapsi-kaaslasi v&otilde;ib ka kaasa tuua, koeri vast ainult mitte 😊</p> <p><strong>&nbsp;Raamatu kohta kirjutas kirjastus nii:</strong></p> <p>Kaja Sepp on kirjutanud teksti, mis tutvustab noortele lugejatele l&auml;hiajalugu l&auml;bi isiklike loomalugude. Mis on linaleoauk? Mis olid karjalaudad? Mis kell algas kolhoosil&uuml;psja t&ouml;&ouml;p&auml;ev? Sellised faktid on peidetud kaasahaaravate looma (ja samas ka inim-)portreede&nbsp;sisse. Lugeja saab kaasa haaratud mitte ainult l&auml;hiajaloo alaseks harimiseks, vaid veel enam hingehariduseks. Mis tunne on elada, teades, et &otilde;uel igal aastal &otilde;itseva nelgipuhma all magab igavest und sinu esimene lemmikloom? Ja et vana aida k&uuml;&uuml;nistas &auml;ra paanikas koer, keda lapsed ei tahtnud &auml;ikese ajaks sisse lasta? Ja kuuri taga n&otilde;gesepuhma k&otilde;rval j&auml;ttis oma elu koerakarja eest jooksev kass? Ning et vanaema pidi &uuml;hel hetkel oma armsa lehma vorstivabrikusse saatma...? Sest selline oli elu.</p> <p>Elu, armastus ja surm on alati seotud. igasuguse loomaga kaasneb vastutus, igasuguse armastusega kaasneb valu. Petrone Printi noortele lugejatele m&otilde;eldud raamatusari ei &otilde;peta otses&otilde;nu justkui mitte midagi, aga just need suured elut&otilde;ed v&otilde;iksid kohale j&otilde;uda l&auml;bi autorite kogemuslugude.</p> <p><img src="Content/images/embedded/d4c08ed04e19.png" alt="" /></p> <p>&nbsp;</p>

2017-08-27T17:41:00+00:00 Kaja Mul on ilmunud kaks raamatut&nbsp; (noorteromaan-konkursiv&otilde;itja "Hetk enne homset" ja kunagis https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=243ecd1d-b237-42dd-9e93-081405bcc9af 7 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=243ecd1d-b237-42dd-9e93-081405bcc9af https://kaja.ekstreem.ee/post/kassiiseloom-minu-esimene-raamatuesitlus#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=243ecd1d-b237-42dd-9e93-081405bcc9af https://kaja.ekstreem.ee/post/Kas-teadsid-Viis-asja-fake-uudistest-ja-sisuturundusest-mis-sind-selles-valdkonnas-seksikaks-eksperdiks-teevad 2017-01-19T20:35:00+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=the-future.jpg"><img title="the-future" style="border-top: 0px; border-right: 0px; background-image: none; border-bottom: 0px; padding-top: 0px; padding-left: 0px; border-left: 0px; display: inline; padding-right: 0px" border="0" alt="the-future" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=the-future_thumb.jpg" width="573" height="288"></a> <p>Viimase nädala kuumimad turunduskommunikatsiooniuudised on kahtlemata olnud brändrahn ja meediaettevõtete omavaheline diskussioon (kui seda nüüd nii nimetada) selle ümber, kas ja kuidas teha ja märgistada sisuturundust. Brändrahnu arvamusplahvatusse ma omapanust ei anna, aga sisuturunduse peale mõeldes&nbsp; püüan olla prohvet ja ennustada, kuidas see maailma muutuma hakkab. <p>1. <strong>Uudistetoimetus robotiseerub.</strong> Juba praegu toidetakse online-portaale suures osas ju copy-paste materjalidega, mille juurde täiendavat infot ei otsita ja mille autentsust ei kontrollita. Tulevikus võib uudised kokku roobitseda ka robot, inimtoimetaja rolliks jääb ehk põnevate pealkirjade panek („Kas teadsid? Kolm asja, mille pärast su raamatupidaja sinusse armub!“ korrektset maksekäitumist propageeriva sisuturundusloo juures). <p>2. Suure tõenäosusega panevad need põnevad pealkirjadki juba sisuturunduslugude koostajad, sest <strong>sisuturundus muutub samm-sammult üha sarnasemaks pärisajakirjandusega</strong>.Või isegi paremaks, sest seda teevad üha paremad tegijad. <p>3. Fake-uudiste ja kallutatud tõe ja sisuturunduse maailmas <strong>saavad arvamusliidriteks ja hinnangute kujundajateks sotsiaalmeedia gurud</strong>. Nemad ütlevad, kuidas ühte või teise uudisesse suhtuda. <p>4. Ah jaa, sa näed loomulikult ainult selliste arvamusliidrite arvamusi, kelle postitustele oled varem Like pannud. <p>5. Orwelli kirjeldus maailmast, kus <strong>pideva meelelahutuse tagamiseks</strong> ja su oma mõtete lämmatamiseks on seinad ekraanid ja neil kuvatakse&nbsp; pidevalt vatravat seebiseriaali, tundub jumala normaalne. <p>Võite panustada, kas ja millal need täituvad.

2017-01-19T20:35:00+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=45ee30f8-f314-4d82-9ba3-a6e039590245 5 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=45ee30f8-f314-4d82-9ba3-a6e039590245 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kas-teadsid-Viis-asja-fake-uudistest-ja-sisuturundusest-mis-sind-selles-valdkonnas-seksikaks-eksperdiks-teevad#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=45ee30f8-f314-4d82-9ba3-a6e039590245 https://kaja.ekstreem.ee/post/Nuud-ma-siis-lugesin 2017-01-08T21:57:01+00:00 Kaja

<p>Aastavahetuse eelsete ja järgsete päevade vabad hetked möödusid suuresti lugemise tähe all. Olulisim oli Mart Kadastiku elutööraamat “Nüüd ma siis kirjutan”, mille pikaks kodusolekuks ekstra laenasin. <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=WP_20170108_22_09_52_Pro.jpg"><img title="WP_20170108_22_09_52_Pro" style="border-top: 0px; border-right: 0px; background-image: none; border-bottom: 0px; padding-top: 0px; padding-left: 0px; border-left: 0px; display: inline; padding-right: 0px" border="0" alt="WP_20170108_22_09_52_Pro" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=WP_20170108_22_09_52_Pro_thumb.jpg" width="623" height="352"></a> <p>Suhtusin raamatusse küll teatava ettevaatusega, sest Kadastiku esikromaan mulle ei meeldinud – lausa niivõrd, et jätsin selle pooleli (mida ma raamatutega üsna harva teen) ja teist ei hakanud lugema isegi mtte selle nimel, et osata seltskonnas midagi kaasa rääkida. No see esimene raamat lihtsalt oli kuidagi nii… ei teagi, mis. Edev? Kunstlik? Eputav? Vägisi põnevaks ponnistatud?... Kirjutatud oli objektiivselt võttes ju hästi, aga subjektiivselt – mitte minu maitse. Viga ei pruugi muidugi olla raamatu poolel, eks ole J <p>Nüüd aga siis elutööraamat. Võtsin kätte mõnusalt vaba tundega, sest seltskonnas kaasarääkimise pärast polnuks enam lugeda vaja, seltskonnajutud selle raamatu teemal on ju ammu möödanik. Nii et tahtsin lugeda tõesti lihtsalt lugemise pärast. Sest elutöö ise on ju muljetavaldav. <p>Algus tundus küll stiililiselt sõitvat samadesse rööbastesse kui romaan, aga ei tea, kas harjusin ära või läkski paremaks, aga lõpuks hakkasin seda killuviskamise tulevärki lausa nautima ja (enese)irooniliseks pidama. Etteruttavalt võib öelda, et lõpuni jäin eriarvamusele autori pideva viitamise osas oma huvile “meeste ja naiste teemade” vastu ja sellest romaanide kirjutamisele. Aga las see jääda. <p>Mudigi on raamatus palju inimesi ja episoode, keda-mida ma ka isiklikult tean. Episoode muidugi valdavalt teisest vaatenurgast, kõrvalseisja, meediajälgija või juhusliku osaleja. Aga ikkagi – natuke nagu tuttav tunne. <p>Tuttav tunne oli ka see, et millegipärast – küllap om ajakirjandusüliõpilase staatuse tõttu – mäletan kunagist lehtede kojukande saagat, mis nüüd, minu praeguse töö tõttu on uuesti huvitavaks muutunud. 1992.aasatl alustas Postimees varahommikust kojukannet Tartus, 1993 koos Rahva Häälega Tallinnas. See tundus ja tundub praegugi täiesti normaalse sammuna: kui turul on auk, mida tasub täita, siis seda tehtagu. Konkurents on edasiviiv jõud. Aga juba tollal tundus (ja tundub praegugi) ebaõiglasena nõudmine, et teine ettevõte tegeleks kandega piirkondades, kus see pole majanduslikult tasuv ja teeks seda alla omahinna – lihtsalt sellepärast, et lehtedel on seda vaja. Ajakirjandus on ju äri, nagu ka Kadastik oma raamatus mitu korda välja toob. Küll üsna spetsiifiline äri, aga siiski äri. <p>Minu jaoks raamatu mõtlemapanevaim – küll üsna lühidalt käsitletud – osa oli aga meedia klikimagnetistumise ja anonüümsete netikommentaaride teemal. Ja hindan Kadastiku ausust tuua välja seik, et Postimehe meelelahutusportaal Elu24 pildistas randades suvalisi inimesi ja riputas pildid netti, et kõik saaksid pildistatute kehade kallal ilkuda. <p>Kokkuvõttes oli kuidagi kurb. Nagu oleks elutöö tehtud hääbuvas, oma rolli minetavas valdkonnas. Aga pole ju nii? Või ikkagi on? <p>*** <p>PS. Lisaks lugesin puhkuse ajal üldse palju. <p>· Teistkordselt (esimest korda oli 2014) lugesin läbi Timo Palo <b>“Jäise retke”</b> ja see oli väärt iga sekundit sellele uuesti kulutatud ajast. See, kuidas Timo kirjutab, on lihtsalt võimas. <p>· Lisaks sirvisin (mitte ei lugenud) uuesti läbi Isaac Asimovi <b>“Teise Asumi”</b>. Lihtsalt sellepärast, et aastaid (no tõepoolest, ikka päris palju aastaid!) tagasi Raamatukoi süsteemis pandud ootejärjekord sellele raamatule oli lõpuks minuni jõudnud. Nüüd on terviksarjast puudu veel “Asumi äär”. Kunagine ulmevaimustus on küll ammu üle läinud, aga Asimovit võib siiski ka teinegi kord lugeda. Aga mitte praegu. <p>· Diana Gabaldoni “<b>Võõrmaalane”</b> 1. ja 2. osa – olin siiamaani mööda käinud nii raamatust kui seriaalist, kuni raamatud Odelt jõulukingiks sain. “Troonide mängu” eufooriaga võrreldavat vaimustust ei tekitanud, ju siis olen vahepeal arukamaks muutunud. Aga põnev oli. <p>Ja lisaks ports täielikke ajatapjaid, mille lugemise vabanduseks ei saa öelda isegi seda, et need oleksid olnud ülemäära põnevad. Aga kui istud kodus, ei tunne end päris tervena, on õhtu, oled üksi, päeval tehtud (huvitavast) tööst või hobitoimetamisest või kirjutamisest oled juba väsinud, uni ei tule, mõtteid ei taha hulkuma lasta, sest ei tea kuhu need jõuda võivad, siis… noh, need vist ongi vabandused. Igal juhul aitäh õele, kelle käest need laenuks sain. <p>· Barbara Vine “The Brimstone Wedding” <p>· Sydney Sheldon “Bloodline” <p>· Jo Nesbo “The Devil´s Star” <p>· David Baldacci “Deliver Us From Evil”

2017-01-08T21:57:01+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=c577a407-7ee5-4527-a53e-8d597f6aa3ab 4 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=c577a407-7ee5-4527-a53e-8d597f6aa3ab https://kaja.ekstreem.ee/post/Nuud-ma-siis-lugesin#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=c577a407-7ee5-4527-a53e-8d597f6aa3ab https://kaja.ekstreem.ee/post/Ode-Liis-Odelice-Odette-Lisette 2017-01-08T18:20:26+00:00 Kaja

<p>On ühtaegu uhke, õudne, ilus, rõõmus, nukker ja mida kõike veel, kui lapsed teevad elus oma suuremad või väiksemad valikud, astudes teele, kus ma ei ulatu ega oskagi neid kuidagi toetama. <a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=WP_20170105_08_19_37_Pro.jpg"><img title="WP_20170105_08_19_37_Pro" style="border-top: 0px; border-right: 0px; background-image: none; border-bottom: 0px; padding-top: 0px; padding-left: 0px; border-left: 0px; display: inline; padding-right: 0px" border="0" alt="WP_20170105_08_19_37_Pro" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=WP_20170105_08_19_37_Pro_thumb.jpg" width="618" height="349"></a> <p>Ode Liis sõitis 5.jaanuaril Sitsiiliasse. Aastaks. Vabatahtlikuks. <p>Ode Liis on pesakonnast üldse kõige rahvusvahelisem laps. Alates sellest, kui ta 16-aastasena leidis koolitusvõimaluse Prantsusmaal, pakkis koti ja lendas Toulouse´i. Nüüd tähendab tema "lähen sõbrannale külla" enamasti mitte kõrvaltänavat, vaid lendu Iirimaale või Austriasse või mõtet kohtuda eri riikidest sõpradega hoopis Pariisis. Ning väärtuste skaalal on maailmakogemus eespool valikust saada 20ndate eluaastate alguses ports lapsi ja majalaen. <p>Uus maailm, uus normaalsus. <p>Ja ometi olen ma kindel, et valgete ööde helendus läbi meie kuuriesise kase, ritsikate sirin sumepimedas augustiöös, kohevad hanged ja kuuskedelt kaelavarisev lumi, Tallinna kilukarbisiluett, vaid käputäiele (mis see miljon maailma mastaabis muud on!) mõistetav salakeel, e-Eesti ägeduse- ja mugavusefaktor ning veel palju-palju muud jääb teda alatiseks Eestiga siduma. <p>Ja loodan, et oleme oma maailmakodanikule andnud kodust kaasa juured, mis teda ei takista ega seo, vaid vajalikul hetkel pidet annavad.

2017-01-08T18:20:26+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=247d65c1-8f1b-44d7-b61a-834048dff644 4 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=247d65c1-8f1b-44d7-b61a-834048dff644 https://kaja.ekstreem.ee/post/Ode-Liis-Odelice-Odette-Lisette#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=247d65c1-8f1b-44d7-b61a-834048dff644 https://kaja.ekstreem.ee/post/Paikesetous-kajakist-Tallinna-lahel 2015-08-19T13:18:00+00:00 Kaja

<p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;"> T&auml;na t&otilde;usis p&auml;ike 05:45. Kasutamaks t&auml;navu haruldast tuulevaikust, agiteeris Leivo s&otilde;brad Tallinna lahele kajakist p&auml;ikeset&otilde;usu imetlema. Noh, ega selles seltskonnas eriti k&otilde;vasti polnudki vaja agiteerida :) </span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;">Imetlesime peegelsiledat, koos p&auml;ikesega t&otilde;usvas kerges tuules s&auml;bruliseks muutuvat merd. J&otilde;ime kohvi ja s&otilde;ime saiakesi. </span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;">Oli imeilus. </span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;">Ja muidugi l&otilde;bus ka. </span><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;">M&otilde;ned meeldej&auml;&auml;nud paremad palad. </span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;">***</span></p> <p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Aegnal on olnud vabatahtlike p&auml;&auml;stjate valvemeskonnad v&otilde;i midagi seesugust.&ldquo;<br /> &bdquo;Neil on siis ka p&auml;&auml;stev&otilde;imekus?&ldquo;</span></span></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Ee&hellip; paati vist siiski pole.&ldquo;</span></span></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">(Leivo ja Kaspar arutlemas merep&auml;&auml;ste teemadel.) </span></span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;"> ***</span></p> <p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Ja seal on&hellip; meie uus alajaam.&ldquo; (Taavi imetleb Tallinna romantilist kilukarbisiluetti ja rannajoont.)</span></span></p> <p><span style="font-family: Times New Roman; font-size: small;"> ***</span></p> <p class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: small;">&nbsp;</span><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Eskimoaerudel on kaks koolkonda aeru &otilde;ige pikkuse arvutamiseks: &uuml;he j&auml;rgi peaks aer tulema pikem, teise j&auml;rgi l&uuml;hem. Muidugi on m&otilde;lemal pooldajad ja vastased ja k&auml;ivad tulised vaidlused. T&auml;itsa kaks leeri. &ldquo;</span></span></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Kas Eestis ka?&ldquo;</span></span></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;No mis sa ise arvad?&ldquo;</span></span></p> <p><em style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">/M&otilde;ne aja p&auml;rast teema juurde tagasi tulles/</span></span></em></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">&bdquo;Tegelikult oleks ootusp&auml;rane, kui eestlased k&otilde;ige pikema aeru v&otilde;taksid.&ldquo;</span></span></p> <p><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Calibri;">(Rahvuslikud erip&auml;rad l&auml;bi kajakivarustuse prisma). </span></span></p> <p>&nbsp;</p>

2015-08-19T13:18:00+00:00 Kaja T&auml;na t&otilde;usis p&auml;ike 05:45. Kasutamaks t&auml;navu haruldast tuulevaikust, agiteeris L https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=664da95d-82d5-4574-868a-1342c9761666 87 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=664da95d-82d5-4574-868a-1342c9761666 https://kaja.ekstreem.ee/post/Paikesetous-kajakist-Tallinna-lahel#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=664da95d-82d5-4574-868a-1342c9761666 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kui-tahad-soita-vastassuunavoondis 2015-07-01T17:52:38+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_310.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; margin: 0px 16px 0px 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: left; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" align="left" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_307.png" width="298" height="384" /></a>“<em>Vahel tundub, et tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud</em>…” See lauluke pole populaarne mitte ainult kaasahaarava viisi ja armastatud esitajate tõttu, vaid ka seepärast, et aegajalt on igaüks meist niimoodi tundnud. Kes rohkem, kes vähem, kes harvemini, kes sagedamini – aga oleme. Ja isegi kui me kohe mitte kuidagi ei taha oma hinges nõustuda vähenõudliku filosoofiaga <em>tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt </em>… siis tõele näkku vaadates on enamik meie midagimuudtahtmisi veelgi vähemad, sest enamasti on nad täiesti ebamäärased. </p> <p>Mina pole kunagi olnud kantritüdruk, aga ometi kannavad minu kahekümnendates eluaastates kirjutatud ning nüüd kogumikus “Vastassuunavöönd” taasavaldatud jutud just sedasama määratlematut “v<em>ahel tundub, et tahaksin midagi muud”</em> igatsust<em>.</em> Tüdrukud ja naised nendes juttudes tunnevad ebamäärast sisemist rahutust, minnatahtmist ja millegi muu igatsust. </p> <p>Muide, tore kõrvalepõige. Ürgajal, mil internetti polnud olemaski ning telekastki tulid saated mitte 24/7, vaid kindlatel kellaaegadel, tuli endale ise meelelahutust otsida. Mina ja mu õde Karin lõbustasime end teismeeas sellega, et ütlesime üksteisele ägedalt kõlavaid pealkirju ja teine pidi selle põhjal loo jutustama. Just nii sündis kunagi jutt <strong>“Kui hüään naeris”. </strong>See õe öeldud pealkiri (tegelikult näpatud silma alla sattunud vanalt lasteraamatult) jäi millegipärast aastateks meelde, koos kiirkorras tekkinud süžeega igavlevast tüdrukust, kes… no muidugi, ootab elult midagi muud. Aastaid hiljem tippisin pähe keerlema jäänud loo kirjutusmasinasse - ja veel hulk aastaid hiljem sai sellest mu jutukogumiku avalugu. </p> <p>Milline neist juttudest mulle endale kõige rohkem meeldib? Nimilugu <strong>“Vastassuunavöönd”</strong> on kindlasti kõige terviklikum ja õnnestunum (selle ja <strong>“Täiusliku mängu”</strong> kohta olen, muide, saanud omal ajal palju just meestelt tulevat kiitust, mis minu jaoks oli üllatav, sest ise olen oma jutte ikka padunaistekateks pidanud) , kuid subjektiivselt võttes tekitasid uuesti üle lugedes minus ihukarvu püsti tõstva tunde “Röövkass” ja “Soovide täitumise öö”. </p> <p><strong>“Soovide täitumise öö”</strong> baseerub mu hirmuunenäol. Kui külma sõja hüsteeria tähe all möödunud lapsepõlves olin kartnud tuumasõda, siis üheksakümnendate aastate noore emana kartsin samasuguse nimetu hirmuga maffia tänavatulistamisi ja autopomme, mis kogemata võivad mu lapsed tappa. Praegu tunduvad need hirmud veidrad, olid tegelikult ka tollal (no ei olnud see 90ndate Eesti ju mingi Chicago), aga ometi nägin ma pidevalt unes, et mu noorim laps on sel kombel surma saanud. Kui suutsin valada selle ängi positiivse lõpuga kummituslikku loosse, sain ka unenägudest vabaks. </p> <p><strong>“Röövkass”</strong> aga on lugu pealtnäha õnnelikust pereemast, kel on kaks toredat last, traditsioonilistest pereväärtustest hooliv mees ja kelle elu läheb aina paremaks ja paremaks… aga kes salamisi, nii et ei suuda seda endalegi tunnistada, igatseb hulkuva kassi vaba ja ohtuderikast elu. Ma olin selle loo, eriti tema lõpplahenduse, täiesti unustanud, ja nii suutis see mind tõesti raputada. </p> <p>Aga mina ise? Olin ma nende juttude kirjutamise ajal õnnetu ja elasin juttudes välja oma salajast rahulolematust?</p> <p>Ma ei tea. </p> <p>Sellesse aega tagasi vaadates mäletan piiritut õnnetunnet oma kolmest lapsest, vahvaid sõpru, ema-isa ja meheema (mulle ei meeldi sõna “ämm”, sest see kannab meie keeles mingit negatiivset energiat) armastavat tuge, usku oma abikaasasse ja meie tulevikku…</p> <p>… aga jah, ometi tahtsin ma veel midagi. </p> <p>Pidin ju tahtma, muidu poleks mu elu ilmselt nii läinud, nagu ta läinud on?</p> <p>“Kui elu annab meile magusa saia, tahaksime me korraga mõlemat: see silmapilk ära süüa, aga ka homme külalistele pakkuda,” filosofeeris kord üks mu tolleaegne sõbranna. Naersime, aga tegelikult oli tal sügavalt õigus. Veelgi enam: me tahtnuks sellest nädala pärast ka saiavormi teha! </p> <p>Ning sügavas südamesopis olime tegelikult veendunud, et see kõik on kuidagi võimalik. Peab ju olema!</p> <p>Mina olengi suure osa oma vastandlikest igatsustest realiseerinud. Küll haigetsaamise ja haigettegemise hinnaga, küll ennast igas suunas lõhki käristades – aga olen. </p> <p>Ja ma loodan, et “Vastassuunavööndist” enda jaoks tuttavaid tundeid leidvad tüdrukud ja naised jõuavad kord samasugusesse nende jaoks õnnelikku ja rahulikku sadamasse. </p> <p>___ <br />Siin kirjutasin natuke ka raamatu <a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2015/05/14/Aeg-valja-anda-kogutud-teosed.aspx">sünniloost</a>. </p>

2015-07-01T17:52:38+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=3557da58-a943-45a6-a476-c83da56dec39 10 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=3557da58-a943-45a6-a476-c83da56dec39 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kui-tahad-soita-vastassuunavoondis#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=3557da58-a943-45a6-a476-c83da56dec39 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kuidas-elad-Haanjamaa-ja-jupike-Latit-pealekauba 2015-06-13T22:05:44+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_300.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_297.png" width="454" height="296" /></a></p> <p>Tagantjärele-postitus Roheliste Rattaretkest,mis toimus maikuu teisel nädalavahetusel ning viis tänavu Haanjasse ja osalt ka Lätti. Mina, muide, ei olnudki kunagi käinud Haanja kõrgustiku Läti-poolses osas, kust avanes Eestimaale vägagi võrratu panoraamvaade. </p> <p>Meie pereseltskond oli tänavu päris kokku kuivanud. Tippaastal olime kõik kaheksakesi, seekord oli lisaks Leivole ja minule veel vaid Laura ja tema sõber Peep. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_301.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; margin: 0px 12px 0px 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: left; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" align="left" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_298.png" width="168" height="244" /></a>Kuna Leivo sai eelmisel aastal Rattarüütliks, tegin tandemil sõitmiseks talle ja endale tänavu temaatilised särgid: silmapaistvalt kuldkollased, Leivole kirjaga Rattarüütel ja minule Rüütli Daam. </p> <p>Aga ilm oli nii külm, et saime “ühtekad” olla ainult oma siniste tuulejakkidega. </p> <p>&#160;</p> <p>&#160;</p> <p>Mis siis rattaretkel toimus? Peale ratastega sõitmise, telkimise ja muu sellise?</p> <p>Külastasime mootorrattamuuseumi.</p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_302.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_299.png" width="235" height="155" /></a><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_303.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_300.png" width="233" height="156" /></a></p> <p>Linnud said pesakaste. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_304.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_301.png" width="235" height="159" /></a><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_305.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; margin: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_302.png" width="244" height="163" /></a></p> <p>Tegime küpsisetorti (jaa, kõik vajalikud asjad said kaasas veetud, isegi vahukoor. Ja see ei läinud laupäeva õhtuks isegi halvaks, sest ilm oli nii külm). </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_306.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_303.png" width="438" height="263" /></a></p> <p>Ja no see tuul! </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_307.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_304.png" width="424" height="316" /></a></p> <p>Siinkohal peabki ütlema, et tandemiga on tuulevärk muidugi veel pöörasem. Juba selle tõttu, et tandem sõidab ikka VÄGA kiiresti. Kellegi teise kui Leivo taga ma ilmselt ei usaldakski tandemil olla, aga Leivost tean, et ta suudab ratast suurepäraselt valitseda ka kõige keerulisemates oludes ja hullude kiiruste juures. </p> <p>Mõnel laskumisel näitas tandemi spidomeeter üle 60km/h!!! Muidugi tuli siis sisse võtta madal asend, aga kiirus oli nii suur, et ma ei saanud teed vaadata: pea hakkas ringi käima. </p> <p>Minu lemmikkoht sel retkel oli Sänna mõis oma taevaraja ja kõige muuga. Võibolla isegi mitte konkreetne mõis ise, vaid kogu ümbruskond. Tavaliselt ma Lõuna-Eesti maastikega erilist hingesugulust ei tunne (ilus küll, aga mitte päris oma), kuid Sänna kandis tekkis tunne, et siin oleks hea koht olla. Võibolla sellepärast, et lisaks maalilistele kuplitele ja vaiksetele tiikidele oli seal palju kiirevoolulist vett…? </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_308.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_305.png" width="442" height="285" /></a></p> <p>Mis seal ikka – mõnus oli see rattaretk!</p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_309.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_306.png" width="470" height="315" /></a></p>

2015-06-13T22:05:44+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=fa48db93-ab61-4b11-a397-3aa970732ef2 7 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=fa48db93-ab61-4b11-a397-3aa970732ef2 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kuidas-elad-Haanjamaa-ja-jupike-Latit-pealekauba#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=fa48db93-ab61-4b11-a397-3aa970732ef2 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kolleegidega 2015-06-13T21:23:03+00:00 Kaja

<p>Tagantjärele-postitus maikuisest tööseminarist Sangastes, kus sai tehtud ka ilupilte. (Ja kuulatud tööväliseid lugusid kohalikest kummitustest). Pildil “klassiekskursioon” Sangaste lossi tornis. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_298.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_295.png" width="480" height="357" /></a></p> <p>Ja tehtud sai ka mitte niivõrd ilusaid, kui naljakaid ja toredaid pilte. Alloleva pildi nimi on “Zõbrad” (võiks olla ka “kuradi-kuradi külm on”). </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_299.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_296.png" width="478" height="346" /></a></p>

2015-06-13T21:23:03+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=b3a5fe0d-559a-4782-9990-29f8f47b5158 54 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=b3a5fe0d-559a-4782-9990-29f8f47b5158 https://kaja.ekstreem.ee/post/Kolleegidega#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=b3a5fe0d-559a-4782-9990-29f8f47b5158 https://kaja.ekstreem.ee/post/Emumae-jooks-kiireim-kilomeeter-ja-raskeim-tous 2015-06-13T21:08:41+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_292.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; margin: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_289.png" width="449" height="219" /></a></p> <p>Kui ümber järve juba joostud, tuleb joosta ka ümber mäe. Seekord jäi 30.mail&#160; teele Emumägi, sest Leivol oli oma treeningplaani vaja tempokrossi ning 10-kilomeetrise jooksu otsustasin ka mina kaasa teha. Seda enam, et registreerumine jooksule oli tasuta. </p> <p>Muidugi olid inimesed rääkinud erinevas astmes hirmulugusid selle raja profiilist ja rasketest tõusudest, aga usaldasin oma mäkkejooksutrenni-kogemust ja eeldasin, et hullem kui Vanakal ju ikka olla ei saa. </p> <p>Ilm oli päikseline ja soe ning Emumäe jooksu korraldus emotsionaalselt samasugune. Enamik osalejaid, korraldajaid, auhindade väljapanijaid jne olid omavahel tuttavad ning tegu oli kogukonnaüritusega parimas mõttes. Kohapeal müüdi talukaupa ja kodukäsitööd, lilli ja taimi, kohale tuldi kogu perega. “Parkla on ikka sealt männi juurest ära keerata, noh, nagu eelmisel aastal,” juhendas parkimiskorraldaja ka meid, nii et olime hoobilt omaks võetud <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_99.png" /> Parkla leidsime muidugi kah üles, ehkki eelmisel aastal polnud me kumbki siin käinud. </p> <p>Stardi- ja finišipaik oli Emumäe vaatetorni jalamil ning teed sinna ääristasid ägedad puu- (või peaks ütlema juurika-?) kujud. Iga seltskond oli teinud kuju oma tegevusalast lähtudes: esimesel pildil pikutan kalandusklubi kuju kõrval pingil ning allolev võimas kult on muidugi jahiseltsi oma. Jooksuklubi sümbolit silma ei hakanud, nii et kohalikele meistritele edaspidiseks ideeks. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_293.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_290.png" width="452" height="294" /></a></p> <p>Jooksu esimene kilomeeter kulges allamäge ja kõik panid stardipaugu järel täiega ajama. Pärast kuulsin, et Leivo oli saanud sellel kilomeetril nautida Mukunga-efekti ehk siis kogeda, mis tunne on joosta kõige ees. Minagi jooksin oma selle aasta kiireima kilomeetriaja 4:17 (ma tean, päris jooksjad nüüd naeravad, aga jätke mulle mu väiksed rõõmud!) Siis aga laskumine lõppes ja algas tõus.</p> <p>Ja jätkus. <br />Ja jätkus. <br />Ja jätkus. </p> <p>Mul oli tõepoolest hing paelaga kaelas, nii kaelas, et ei jõudnud isegi ennast kiruda, et miks ometi ma ennast siia vedasin. Vahepealne laskuminegi andis ainult üürikese kergenduse, sest peatselt tuli jälle tõusma hakata. </p> <p>Aga siiski sai see etapp mingi imega läbi ja järgnes laugem maa. Kogusin oma jõuvarud kokku ning jaksasin varsti isegi pisut tempot tõsta. Abiks oli ka vahepealne kerge jutuajamine Xdreami-kaaslasega, mis vahepealse kilomeetri emotsionaalselt kiiremini mööda saatis. Pikal ja tüütul asfaltteel (kus muidugi oli ka vastutuul) jooksime koos ühe teise võistlejannaga, mistõttu maa jälle pisut nagu kiiremini kulus. </p> <p>Aga lõpp… jah, lõpus oli selline tõus, kuhu Künnapi alpinismiklubi ilmselt juba köie üles paneks (OK, see on siiski liialdus <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_99.png" />) Igatahes oli see hullem kui paistab piltidelt! (Pildistas Leivo, kes oli minu saabumise ajaks muidugi ammu finišis ja jõudnud autost fotoaparaadigi tuua). </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_294.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_291.png" width="474" height="311" /></a></p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_295.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_292.png" width="481" height="322" /></a></p> <p>Minu kell näitas, et pärast tõusu tuleks joosta veel pool kilomeetrit, kuid finiš oli siiski üsna kohe pärast tõusu. Seega kogudistants oli 9,5km (vähemalt minu kella GPSi andmetel) ja minu aeg 52:22. Koht üldarvestuses 58., naistest 9. ja naisveteranidest 3., nii et taas oli asja poodiumile (tuleb ikka osata jookse ja võistlusklassi valida, eks). Kusjuures, teine koht oli ajaga 51:41&#160; -kui selliseid asju ette teaks, küll siis pingutaks rohkemgi <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_99.png" />&#160;</p> <p>Võrdluseks ka Leivo tulemused – koht 6., ajaga 37:44. Kusjuures tema jaoks, nagu öeldud, oli tegu treening-, mitte pärisvõistlusega. </p> <p>Siin siis minu kilomeetriajad</p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_296.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_293.png" width="426" height="240" /></a></p> <p>Ja siin rajaplaan. Hall kõrgusjoon näitab päris muljetavaldavaid muutusi, eks ole&#160; <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_99.png" /></p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_297.png"><img style="background-image: none; border-right-width: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top-width: 0px; border-bottom-width: 0px; border-left-width: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_294.png" width="377" height="347" /></a></p> <p>Soetasime talulaadalt ka pudruhelbeid, speltaküpsiseid ja rukkileiva. Ning praegu seda kirjutades võib öelda, et nii nagu jooks, olid ka need kõik väga head. </p>

2015-06-13T21:08:41+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=941d8e53-4203-4271-a600-588021da638c 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=941d8e53-4203-4271-a600-588021da638c https://kaja.ekstreem.ee/post/Emumae-jooks-kiireim-kilomeeter-ja-raskeim-tous#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=941d8e53-4203-4271-a600-588021da638c https://kaja.ekstreem.ee/post/Lapsega-Legolandi 2015-05-25T19:46:42+00:00 Kaja

<p>Viimastel päevadel olen kolleegide ja töiste partneritega aegu kokku leppides öelnud, et järgmise nädala alguses mind ei ole. Viisakusküsimusele, et kas olen puhkusel või töölähetusel, vastan, et olen juba kaks aastat tagasi tütrega kokku leppinud, et kui tal tänavu kool läbi saab, lähme koos tema ja vanaemaga (minu emaga) Taani Legolandi. </p> <p>Vastuseks on neutraalne mhhh-nojahh, kuni ma täpsustan, et tütar&#160; on 24-aastane ja lõpetamas Lundi ülikoolis magistratuuri rahvusvahelise äriõiguse alal. Siis muidugi on reaktsiooniks üksmeelne spontaanne naerupahvak. <br />__ <br />Siin aga on pilte meie ühistelt reisidelt ajast, kui Kati veel ka päriselt Legolandi-ealine oli. Sa olid ja oled võrratu kaaslane, mu armas suur tütar. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_287.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_284.png" width="179" height="201" /></a><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_288.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_285.png" width="233" height="200" /></a></p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_289.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_286.png" width="214" height="162" /></a><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_290.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_287.png" width="199" height="165" /></a></p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_291.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_288.png" width="412" height="271" /></a></p>

2015-05-25T19:46:42+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=f1c5f03e-bb97-4c91-b25f-289de6848c14 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=f1c5f03e-bb97-4c91-b25f-289de6848c14 https://kaja.ekstreem.ee/post/Lapsega-Legolandi#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=f1c5f03e-bb97-4c91-b25f-289de6848c14 https://kaja.ekstreem.ee/post/Minu-maijooksud 2015-05-24T22:50:09+00:00 Kaja

<p>See vist oli aastal 1999, kui tollane kolleeg Silva mind Maijooksule kutsus. Mõte tundus üsna pöörane, sest ma polnud aastaid jooksnud. Aga ometi ma läksin ja ehkki tervet rada järjest joosta ei jaksanud, tundus jooksmine nii äge, et liitusin Silvaga mõni nädal hiljem ka Soome analoogsel naiste laulupeol Naisten Kymppi.</p> <p>Ja sellest ajast alates olen pea igal aastal maijooksnud, kui vähegi võimalik. Ja üsna peatselt hakkasid koos minuga jooksma ka Kati ja Ode. </p> <p>Eelmised kas aastat jäid mul põhiliselt seljaprobleemide tõttu vahele ja millegipärast (ei mäletagi, miks) ei käinud ma ka aastal 2012. Nii et tänavu siis üle kolme pika aasta.</p> <p>2015.aasta maijooksu märksõna on minu jaoks Maarjamäe tõusu puudumine (mis oli hea). Ja et joogipunkt tuli ootamatult vara ning oli rajast tublisti kõrval (mis polnud nii hea). Ja et jooksmas olid Kati ja tema sõbranna Ester – Ode on ära Prantsusmaal. </p> <p>Ilm oli ilus, parajalt päikest ja tuult ning oma tulemusega (aeg 33:17:9, koht 181 olen üpris rahul. Ja taas olen eriti rahul sellega, et jooksin nüüd juba lausa 2km järjest ajaga alla minu jaoks praegu maagilise 5min/km. Mis siis, et alguses, aga no eks edaspidi tulid ju tõusud <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_98.png" /></p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_286.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_283.png" width="568" height="460" /></a></p> <p>Vaatasin blogist üle ka oma varasemate maijooksumuljete sissekanded. </p> <p><a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2006/05/21/Joostes-vihmas.aspx">2006.a.</a> Aeg 32:41, koht 41 (praegu, AD 2015 sellise ajaga enam sellist kohta ei saaks!). Sattusin jooksule viimasel hetkel, sest vihmast heidutatud kolleegid andsid oma kohad ära. Jooksis ka Ode. </p> <p><a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2007/05/20/Luhendatud-kuid-lahe-Maijooks.aspx">2007.a</a> Aega pole võrdluses mõtet välja tuua, sest distants oli lühendatud.</p> <p><a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2008/05/25/Maijooks-2008.aspx">2008.a</a> Esimene kiibiga ajavõtt, mis ei õnnestunud (minu aeg lõpuprotokollis ei kajastunud.) Mul oli sellest natuke kahju, sest olin sel aastal heas vormis ja ilmselt oleksin jooksnud oma parima aja. </p> <p><a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2009/05/23/Maijooks-naiste-jooksupidu.aspx">2009.a</a> Kati ja Ode ületasid finišijoone käsikäes <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_98.png" />&#160;</p> <p><a href="http://kaja.ekstreem.ee/post/2011/05/23/Maijooks-2011.aspx">2011.a</a> Ode võitis mind finišispurdis <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_98.png" /></p>

2015-05-24T22:50:09+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=27a57a19-b8b4-481d-85cd-34d83db3ba7d 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=27a57a19-b8b4-481d-85cd-34d83db3ba7d https://kaja.ekstreem.ee/post/Minu-maijooksud#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=27a57a19-b8b4-481d-85cd-34d83db3ba7d https://kaja.ekstreem.ee/post/Aeg-valja-anda-kogutud-teosed 2015-05-14T11:03:58+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_284.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_281.png" width="450" height="320" /></a></p> <p>Olen paar viimast kuud tegelenud huvitava ja peab ütlema, et üllatusi toova asjaga: süvenenud enda kahekümne aasta tagusesse mõttemaailma. </p> <p>Nimelt on mu elupõline sõber Epp, antud hetkel küll kirjastaja rollis olles, mulle ammu peale käinud, et võiks minu eelmise aastatuhande üheksakümnendate aastate alguses kirjutatud jutud uuesti välja anda. Mõni aasta tagasi, kui see esimest korda jutuks tuli, ma veel puiklesin, ehkki Epp nägi ära suure vaeva ja otsis suure osa neist ise juba raamatukoguarhiividest välja. Meenutuseks: 90ndail valitses suuresti veel kirjutusmasinate ajastu ning ilmunud asjad ilmusid ainult paberkandjal. Ei mingit guugeldamist, puhas käsitsiotsing, mida ei teinud põrmugi lihtsamaks see, et osa jutte avaldasin (ma ei teagi, miks) varjunime all. Aga ma polnud siis vist veel väga valmis oma kunagistele loomekatsetustele peale vaatama, võibolla pigem isegi häbenesin neid. No umbes nii, nagu täiskasvanuks saades kiputakse mingil hetkel tulle pilduma kõike puberteedieas tehtut. Isegi kui Epp (kelle kõhutunnet ma sellistes asjades usaldan) seda väärtuslikuks arvas või nii mõnigi teine aegajalt märkis, et luges kuskil taas kord läbi minu juhuslikult näppusattunud vana jutu ja et miks ma neid enam ei kirjuta…</p> <p>Aga kui Epp tänavu varakevadel taas seda teemat meelde tuletas, olin ma vahepeal kas oma varasema mina suhtes leplikumaks muutunud või siis sõna “raamat” suhtes suure osa aukartusest minetanud. Sest raamatu ilmutamine on tänapäeval juba nii tavaline, et ei pea enam suurt põdema selle pärast, kas sel ikka on igavikulist väärtust. </p> <p>No ja <em>last, but not least</em>: lugesin Epu kogutud portsu läbi ja olin meeldivalt üllatunud. Sel kirjutajal oli mõnigi kord päris äge vaatenurk ning tema lugudes oli ajastikupärast hoolimata midagi püsivalt eksistentsiaalset. Tema lugusid oli tõepoolest huvitav lugeda! </p> <p>Ütlen siin meelega “tema”, sest praegu on mul siiski raske samastada end selle verinoore äreva naisega, kes 24-aastase kolme lapse emana oma unelmaid ja änge öösiti köögilaua taga kirjutusmasinasse peksis. Aga midagi temast on minus kindlasti alles. Temata poleks ma see, kes ma praegu olen, ja igatahes saan ma temast tänu nendele juttudele nüüd ehk pareminigi aru kui ta ise tollal seda suutis. </p> <p>Ning lisaks on praegu juba piisavalt aega mööda läinud, nii et lugude ajastikutruudus hakkab tasapisi miinuse asemel plussiks muutuma. </p> <p>Nii et jah.</p> <p><strong>Kuskil enne jaanipäeva ilmub Petrone Prindilt suvelugemiseks kogumik “Vastassuunavöönd”.</strong> </p> <p>Raamat erinevatest juttudest, millest enamiku kirjutasin aastatel 1993–1995. Mina olin väga noor, Eesti Vabariik oli väga noor ja maailm väga mitmes mõttes teistsugune kui praegu. Mobiiltelefon oli staatusesümbol, raha investeeriti kõigepealt edevasse autosse, töökuulutustesse kirjutati nõuded „hea väljanägemine ja vanus kuni 25“, kummalised inimesed said kummalisel kombel rikkaks, 24/7 töötamine oli auasi ja elustiil ning laste saamine võrdus karjäärirongist väljaviskamisega. Tänavatel plahvatasid autopommid ning dresside-valgete tossude-jämeda kuldketiga klubisse minek oli enam kui okei. Kõik see peegeldub enamal või vähemal määral ka minu juttudes. </p> <p>Ja just selline olin mina ise nende juttude kirjutamise ajal. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_285.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_282.png" width="485" height="363" /></a></p>

2015-05-14T11:03:58+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=21e4ab09-70f2-4d8f-baa0-2e7ca81ae0fe 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=21e4ab09-70f2-4d8f-baa0-2e7ca81ae0fe https://kaja.ekstreem.ee/post/Aeg-valja-anda-kogutud-teosed#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=21e4ab09-70f2-4d8f-baa0-2e7ca81ae0fe https://kaja.ekstreem.ee/post/Nii-see-medalisadu-algab 2015-05-07T10:13:05+00:00 Kaja

<p>Kesklinna Kevadjooksule sattusin kaheteistkümnendal tunnil: jooksugrupi trenni alguses Marius enam-vähem lükkas kõik tulijad hoopis sinna, niiöelda treeningvõistluse starti ning ütles, et minge-minge, pärast on endal hea meel. </p> <p>Muidugi oli tal õigus nagu alati. Ülimaks üllatuseks sain naisveteranide (jaa, võite nüüd kõik mind selle tiitliga norida!) klassis kolmanda koha. </p> <p>Kui tahta seda tiitlit uhkemaks rääkida kui elu ise, tuleks võrdluseks veeretada juttu, et meesveteranide esikolmiku moodustasid Tanel Kannel, Rait Pallo ja Indrek Mumm – aga tegelik tõde on muidugi see, et naissoost pärisjooksjad minu vanuseklassis seekord kohal ei olnud. Nii et rohkem kui poodiumikohast, auhinnast ja kesklinna vanema käesurumisest (mis kõik oli muidugi hea motivatsioonilaks!) on mul siiski rõõm hoopis sellest, et suutsin need 4,8km joosta praeguse minu kohta väga hea ajaga, 23:52:3 </p> <p>Minu tänud siinkohal klubikaaslasele Johannale, kelle kannul ma silkasin. Endal on mul raskusi õige tempo hoidmisega, nii et kedagi järgida on suureks abiks. </p>

2015-05-07T10:13:05+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=481e5285-cda5-41e5-bfd4-1a2759e61631 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=481e5285-cda5-41e5-bfd4-1a2759e61631 https://kaja.ekstreem.ee/post/Nii-see-medalisadu-algab#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=481e5285-cda5-41e5-bfd4-1a2759e61631 https://kaja.ekstreem.ee/post/Keegi-sealt-kisakoorist 2015-05-03T22:01:13+00:00 Kaja

<p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_283.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; margin: 0px 0px 0px 8px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: right; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" align="right" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_280.png" width="237" height="385" /></a>Saku Trail Runi ma ise ei jooksnud, kuid hängisin niisama kaasas Leivoga kaasas. Muuhulgas tähenda see, et sörkisin joogipunkti vaatama, kuidas jooksjad teiselt ringilt tulevad. Aitasin eelmise ringi joogitopse kokku korjata ja niisama aega parajaks teha ja juba nad tulidki. </p> <p>Pakkusin esiviisikule – Leivo oli neljas – jooki. Leivo ei võtnud, vaid ütles “Finišis!” või “Finišisse!” ja läinud ta oligi. </p> <p>Jooksu järel hargnes selline perekondlik diskussioon. </p> <p>“Kus sa olid? Ma olen juba ammu lõpetanud, aga sina alles tuled?”</p> <p>“Ma olin ju joogipunktis ja jäin sinna ka pärast sind. Aga isegi kui me oleks sealt koos lahkunud, oleksid sa ikka enne jõudnud.”</p> <p>“Joogipunktis?”</p> <p>“Jaa, sa isegi rääkisid minuga.”</p> <p>“See olid sina???” <br />_______ <br />Lisatud pilt ei pärine küll Sakust, vaid Kõrvemaa kevadjooksult. Aga roosad põlvikud olid mul samad ka Sakus!</p>

2015-05-03T22:01:13+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=79262208-fde6-4e03-a594-22894b6c4bf2 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=79262208-fde6-4e03-a594-22894b6c4bf2 https://kaja.ekstreem.ee/post/Keegi-sealt-kisakoorist#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=79262208-fde6-4e03-a594-22894b6c4bf2 https://kaja.ekstreem.ee/post/Vana-aja-valjendid 2015-05-03T21:22:09+00:00 Kaja

<p>Karin ja Kairi olid mõni aeg tagasi lastega poes ning pikas kassasabas tuli välja, et üks piim on tilkuma hakanud. Egas midagi, saadeti üks lastest seda vahetama. Too naasis igavikulise aja pärast, kaasas vale piim, ja saadeti uuesti tagasi. Kui ta taas – samuti pika aja pärast, aga õnneks või õnnetuseks oli olnud tõeliselt pikk saba - sabasseisjate juurde jõudis, oli piim küll õige, aga pakk samamoodi tilkuv kui see, mida ta välja vahetama oli läinud. </p> <p>Karin ja Kairi olid siis teineteisele otsa vaadanud, naerma hakanud ja kooris öelnud: “Aja sitta asjale ja karga ise kannule!” Sest neil mõlemal oli samal hetkel meelde tulnud see väljend meie lapsepõlvest. </p> <p>Noor laps, jalg kerge – sageli saatis Memm meid kuskilt midagi tooma: kuurist reha või hangu, keldri eesruumist korvi või laudaseinalt lehmapäitseid. Ja millegipärast juhtus mõnikord, et soovitud esemele järgi minnes vahid küll, silm punnis peas, vajalikus kohas ringi, aga otsitavat silma ei hakka. No seda lihtsalt ei ole!</p> <p>See oli muidugi päris täbar olukord, sest teadsime juba ette, et Memm paneb sellist saamatust pahaks. “Aja sitta asjale ja karga ise kannule!” kärataski ta just sellistel puhkudel ning ladus ise üle õue vajalikku kohta, sitaks teotatu alandlikult sabas tilpnemas. No ja muidugi läks enamasti siis ikka nii, et koos Memmega minnes oli uksest sisse astudes esimene asi, mis lausa silma hüppas, see asjatult taga otsitu… </p> <p>No ja kui juba meenutamiseks läks, tuli mul meelde ka teine praegu naljakas, aga lapsepõlves samamoodi pahandadasaamise kategooriasse kuulunud väljend. “Ei noh, puhu või pasunaga persse!” oli kasutusel siis, kui kõnetatu tema poole pöördumist ei märganud. Eriti sageli kuulsin seda (vähemalt minu enda meelest) mina, sest kui ma ninapidi raamatusse süvenesid, ei pannud ma tõesti ümberkaudset juttu eriti tähele.</p> <p>Kui siit nüüd mulje jääb, et meie Memm oli üks ropu suuga inimene, siis kaugeltki mitte. Tegelikult oli ta isegi väga kombekas ja viisaka keelepruugiga, aga pahandamise juurde kuulusid küll ikka ka kraad kangemad sõnad. Ja kindlasti mitte ainult need sõnad üksi, vaid – nagu ma praegu mõtlen – päris lustakasse väljendisse pandud. </p>

2015-05-03T21:22:09+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=37c8d5d8-5eae-40a5-b952-20dbcc29f357 1 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=37c8d5d8-5eae-40a5-b952-20dbcc29f357 https://kaja.ekstreem.ee/post/Vana-aja-valjendid#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=37c8d5d8-5eae-40a5-b952-20dbcc29f357 https://kaja.ekstreem.ee/post/Jooksuga-umber-Viljandi-jarve 2015-05-01T20:50:44+00:00 Kaja

<p>“Ma kohe mõtlesin, et siin on igasuguseid imelikke inimesi, kes tulevad Viljandisse selleks, et ümber järve joosta,” ütles Epp, kellega me enne Viljandi Suurjooksu starti tänavanurgal juhuslikult kokku saime – mina jooksma valmistumas, tema “Minu eesti” jaoks pilte tehes. Väike Eesti, väike Viljandi! </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_282.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_279.png" width="455" height="286" /></a></p> <p>Viljandisse sõitsime koos Leivo, Viivi ja Kirtiga ning kuna Kirti pidi pärast jõudma kindlaks ajaks Tallinna lennujaama Stockholmi lennukile, arvas Leivo, et minu tempo võiks olla 1:15. Ma ise olin vaikselt sama mõelnud, aga sisemas siiski natuke kahtlesin, kas ma ikka jaksan. Igatahes oli minu peamine eesmärk joosta nii kiiresti kui jaksan ning seega just enda jaoks kindlaks teha, kui kiiresti ma jaksan. Tegin selle nimel isegi seda, mida pole kunagi varem teinud: uurisin raja profiili ja püüdsin meelde jätta, kus tulevad raskemad lõigud. </p> <p>Kuna mina polnud Viljandi jooksul kunagi ja Leivo ammu käinud, olid meil stardinumbrid nagu nad registreerumise järjekorras olid: Leivol 1800 ja minul 2600ga. Minul polnud sellest otsest muret, aga Leivo unistas esisaja sekka jooksmisest ning seda on tagumistest stardigruppidest ikka enam kui keeruline teha. Õnneks leidis ta siiski korraldaja, kellel oli voli kleepida tema rinnanumbrile punane täpp ning tõsta ta mõnevõrra ettepoole, viiendast kolmandasse stardigruppi. </p> <p>Stardipauk kõlas ja rahvamass surus end kõigepealt ahtakese kaare, siis kitsa värava vahelt läbi ja laotus Viljandi tänavatele. Esimene kilomeeter oli mul kõige selle trügimise pärast peaaegu kõige aeglasem, 6:32. Aga siis hakkasid suuremad pundid juba hargnema ning sai end rahulikumate jooksjate vahelt läbi poetama hakata. Kui tuli esimene raja hargnemine, valisin parempoolse majadevahelise tee – lihtsalt sellepärast, et enamikes kirjeldustes oli seda soovitatud. Kuna ma teist alternatiivi ei tea, siis oma kogemustest võrrelda ei oska, kuid majadevaheline trass kulges küll mugavalt ja kiirelt. </p> <p>Paljuräägitud suure tõusu algusse jõudes oli mul hoogu nii palju, et suutsin tõusul uskumatult paljudest mööda joosta. Just nimelt joosta, tõusu lõpuni välja ning üleval veelgi kiirendada. Tänasin siinkohal mõttes Sparta mäkkejooksutrenni, sest ilma poleks ma seda küll suutnud. </p> <p>Neljas kilomeeter kulges allamäge ning jooksin selle enda jaoks rekordajaga: 4:57. Neljaga algavaid kilomeetriaegu nägin viimati küll vaid oma parimail päevil 7-8 aastat tagasi – nii et olgugi, et see oli vaid üks nii kiire kilomeeter soodsate asjaoludega ning mis siis, et ligi viis – olen ikka üllatunud ja uhke praeguse enda üle!</p> <p>Järgmisest hargnemiskohast oli plaaninud “sohu” keerata, kuid magasin keeramiskoha kuidagi maha ning jooksin seega pikemat ja kuivemat varianti. Kui nii, siis nii. </p> <p>Teisel pool järve tuli taas väiksemaid mägesid. Kaheksandal kilomeetril jäi “rong” kus ma jooksin, kuidagi aeglaseks – kaalusin korra, kas hakata mööda jooksma, kuid vahepeal aeglasemalt kulgeda ja hinge tõmmata oli väga mugav ja nii ma sinna tiksuma jäin. Tulemuseks jooksu aeglaseim kilomeeter (6:35) ja tagantjärele rahulolematus, sest kindlasti oleksin suutnud neid tõuse ja tõusukesi oluliselt kiiremini võtta. Ilmselt jätkus aeglust järgmissegi kilomeetrisse, sest ka see tuli ligi kuus (5:53). Nii et siinkohal minu “jooksen nagu jaksan” plaan kindlasti ei pädenud: seda hingetõmbeaega polnuks mul tegelikult üldse vaja olnud. </p> <p>Nojah, võiks ju mõelda, et tänu sellele jõudsin lõpus kiiremini joosta, aga tõde on see, et ega ikka ei jõudnud. OK, kümnes allamägekilomeeter oli 5:20, aga ma olen üsna kindel, et allamäge jooksnuks ma üsna samamoodi ka siis, kui vahepeal poleks jalga sirgu lasknud. </p> <p>Kilomeetriaegu vaatasin ja analüüsisin muidugi alles tagantjärele, olgu öeldud. Muidu oleks ehk jooksvaid korrektiive teinud. </p> <p>Kui jooks taas linnatänavale keeras, nägin raja ääres Leivot mulle ergutusi hüüdmas. Nii et oligi põhjust pisut kiirust juurde panna. Seda enam, et finišikaare all oli kaugele näha minutinumber 7 ja pingutasin, et selle sisse jõuda. </p> <p>Lõppaeg 1:07:53, millega olen muidugi ülimalt rahul. Millega, nagu juba öeldud, ma aga rahul olla ei saa, on see, et täielik pingutus jäi siiski tegemata. </p> <p>Aga lõppkokkuvõttes see siiski ei rikkunud rahulolu ilusast päevast ja toredast jooksuelamusest. Viimasele lisas täiendavat vürtsi, et Leivo oli suutnud välja joosta minu jaoks täiesti ulmelise aja 0:44:18 ja saanud üldarvestuses 80.koha! Nii et tal on nüüd kollane esisaja-liidrisärk ja medalile graveeritud kohanumber ja puha…&#160; Viivi ja Kirti ajad olid muidugi pea sama ulmelised (taas minu mätta otsast vaadates), 0:49 ja 0:52ga – ma aegajalt ikka imestan, kuidas mul selliste inimestega lävides veel sportlikku alaväärsuskompleksi ja alakat pole tekkinud <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_97.png" />&#160;</p> <p>Igatahes – ehkki otsustasin Viljandi jooksule minna suht viimasel hetkel, olen selle otsusega väga rahul. Viivi ja Leivo ütlesid, et järgmisel aastal pean võtma eesmärgiks joosta alla tunni – aga no seda me veel vaatame. </p>

2015-05-01T20:50:44+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=b5c1aa0d-56dc-46b1-83d9-7a6e1cd5accb 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=b5c1aa0d-56dc-46b1-83d9-7a6e1cd5accb https://kaja.ekstreem.ee/post/Jooksuga-umber-Viljandi-jarve#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=b5c1aa0d-56dc-46b1-83d9-7a6e1cd5accb https://kaja.ekstreem.ee/post/RMK-Korvemaa-Kevadjooks 2015-05-01T19:34:43+00:00 Kaja

<p>Suuresti Kati algatusel registreerusime RMK Kõrvemaa Kevadjooksule, kui Sparta selle kohta info ja sooduspakkumise saatis. Ja ikka pikemale distantsile, 16 km – nagu päris!</p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_280.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_277.png" width="448" height="333" /></a></p> <p>Eks ta teatud mõttes avantüür oli, sest Kati polnud endale teadaolevalt kunagi elus jooksnud üle 10km ning mina polnud seda teinud päris ammu. Aga proovimaks oma suutlikkust tegime kaks nädalat varem linnas testjooksu, mis esialgse plaanitud 12km asemel kujunes ligi 18km pikkuseks. Sest läksime jooksma koos Kariniga ning siis lisandusid kilomeetrid Karini juurde ja tagasi. Tegime seda ajaga 2:18. Mõnusalt ja rahulikult, üheainsa märkimisväärse tõusuga Nõmme mäel ja suurema osa ajast siledal asfaldil. </p> <p>Nii et Kõrvemaale minnes oli väike plaan, et kui 16km metsarajal ja tõusudega saaks ära tehtud kahe tunniga, siis oleks küll hästi. </p> <p>Kohale saime Sparta bussiga (selle juures on tehtud ka mõlemad finišijärgsed pildid), mis tähendas tunniajalist ajavaru. Veetsime selle tuttavatega jutustades (tervitan siinkohal ekskolleeg Jüri!).</p> <p>Ilm tundus stardi eel küll jõle – 4 kraadi sooja ja tihe lausvihm, aga jooksma saades läks asi kiiresti paremaks. Mitte küll ilm ise, aga siis ei pannud seda lihtsalt niipalju enam tähele. </p> <p><a href="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_281.png"><img style="background-image: none; border-bottom: 0px; border-left: 0px; margin: 0px 5px 0px 0px; padding-left: 0px; padding-right: 0px; display: inline; float: right; border-top: 0px; border-right: 0px; padding-top: 0px" title="image" border="0" alt="image" align="right" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=image_thumb_278.png" width="247" height="433" /></a>Esimene pool rajast möödus meil mõlemal üllatavalt kergelt, isegi tõusud. Lobisesime vist kogu aja ja üle kogu metsa, sest üks mööda jooksnud mees imestas, et kust me küll selle energia võtame, et niimoodi joostes nii lõbusalt juttu ajada <img style="border-bottom-style: none; border-left-style: none; border-top-style: none; border-right-style: none" class="wlEmoticon wlEmoticon-smile" alt="Naeratus" src="https://kaja.ekstreem.ee/image.axd?picture=wlEmoticon-smile_96.png" />&#160;</p> <p>Teine pool läks muidugi raskemaks. Lõpp küll lähenes, kuid kuid tulid sealsed suured mäed. Aga Kati tsiteeris suusakoondist “Algab kannatamine” – ja nii siis tuligi lihtsalt kannatada. Seda märkimisväärsem, et viimasel kahel kilomeetril suutsime taas tempot tõsta.</p> <p>Finišeerisime ajaga 1:59, nii et ka kahetunniplaan sai täidetud. Rõõm ja rahulolu peale selle. </p>

2015-05-01T19:34:43+00:00 Kaja https://kaja.ekstreem.ee/pingback.axd https://kaja.ekstreem.ee/post.aspx?id=de987369-c5db-43dd-a8ee-959d734ff55b 0 https://kaja.ekstreem.ee/trackback.axd?id=de987369-c5db-43dd-a8ee-959d734ff55b https://kaja.ekstreem.ee/post/RMK-Korvemaa-Kevadjooks#comment https://kaja.ekstreem.ee/syndication.axd?post=de987369-c5db-43dd-a8ee-959d734ff55b