Eile varahommikul läksin lastega maale. Et neil nagu ikkagi vaheaeg ja linnas teleka ees vedelemise asemel võiksid paar päeva maal veeta.
Minu maa on ainult 60 km Tallinnast, aga talviti on seal tõeline külma- ja lumeoaas. Nii ka seekord. Suurelt maanteelt Valgejõe keskuse poole pöörates oli ümberringi silmapilk jõulumuinasjutt: lumised puud ja lumine tee, servapidi piiluv päike selle kõige kohal taevas.
Ja muidugi oli meie tanum kiviaia servani täis tuisanud. Nii et jätsime auto tee äärde ja läksime viimased 400m jalgsi, üle põlve lumes. Kotid olid kelgu peal, mille olima targu linnast kaasa võtnud.
Õhtul oli aga pöörane täiskuu. Väljas oli nii valge, et õhtul lastega jalutamas käies polnud mingit lampi kaasa vaja. Ja ilutulestik, mida Jüri laskis ("Mustad kassid", "Mesilased", "Diskovälk" ja mis lasteraketid tal seal veel olidki) ei paistnud oluliselt rohkem välja kui päeval.
Hommikul tulin ma aga otse maalt tööle. Kuupaistet jätkus ka hommikuks ja külm oli -7, nii et oli väga ilus üksi üle põllu auto poole kõndida. Autost oli saanud öö jooksul saanud muidugi jääkindlus (pärastlõunal olid olnud plusskraadid ja sadanud lörtsi), nii et tubli 15 minuti möödud kraapides-sulatades.
Ka praegu, tööl, on akna taga suur täiskuu.