Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Tükati tegemisi

Kuna vahepeal on pikk lünk jäänud ajaveebi kirjutamisel, püüan ajaloo annaalide hüvanguks seda viga tagantjärele parandada ning olulisemad sündmused tagantjärele kirja panna.

Kati sünnipäev. Tegelikult oli see Kati ja Loora ühissünna, sest nad pidasid oma sünnipäevi ühiselt. Tähistasime seda Tabasalu kõrgseiklusrajal, kus 9m kõrgusel tuli lae all nööriatraktsioone läbida. Gaisa (jah, tuleb välja, tema nimi kirjutatakse G-ga, olen varem valesti kirjutanud) hakkas aga algul paaniliselt kartma, lausa nuttis, ja siis lohutasime teda kõigest väest ja loomulikult tema siis rajale ei läinudki. Esimene mineja oli Loora, kes tõsiselt ja asjalikult üle saatusliku piirde astus ning tüdrukute kiirusrekordi raja läbimisel tegi Ester, kes tõepoolest on väga osav, kiire ja hea koordinatsiooniga - ent paradoksaalselt ei taha ta üldse mingite sportlike tegevustega tegelda. Pärast jätkus sünnipäev meie pool, sest Loora vanemad käivad nädalavahetustel magistratuuriõpingutel, nii et nende pool olnuks keeruline. Pärast söömist algasid mängud, millest põnevaim ja pikaajalisim oli moeetendus: kilekottidest ja teises voorus vanadest T-särkidest tegid disainerid kostüüme, jumestajad meikisid modelle, juuksurid tegid neile soengu ning lõpuks marssisid modellid Kylie Minogue´i "Chocolate" saatel lavale (st meie suure toa tühjaks tehtud keskpõrandale). Minu ülesanne oli olla zhüriis ning võitjad välja kuulutada. Ma ei mäletagi enam, kes siis võitis. Mäletan vaid, et minu lemmikmodell oli klassivend Genes, kes väga andekalt lavl liikuda oskas.

Laste koolivaheaeg. Oli seekord suht igav, sest meil on majas mingi viirus, mis järjest kõik üle käis. Õue ei saanud, külla kedagi kutsuda ka ei saanud. Tunnistustel olid aga Katil ja Odel kõik viied, Jüril aga pildi elavdamiseks kunstiõpetus kolm ning kunstiõpetaja korralduste vahepealse ignoreerimise pärast ka käitumine ja hooldus "rahuldav". Aga hea, et see niigi läks - ikka tõeliselt nõme oleks olnud joonistamises üks saada ja sellega suvetööle jääda!!!

Uued riided, uus stiil. Kui käisin Katile sünnipäevakinki otsimas, ostsin ka endale ühe erekollase kampsiku - Kaubamaja noorteosakonnast, võeh! :) See on praegu mu 100% lemmik, käin temaga iga päev. Polegi ammu endale uusi töölkäimise asju ostnud, enamik raha on läinud sujuvalt spordistaffi või laste riiete-jalatiste peale. Ja siis sattusin hoogu ja ostsin endale ka uued kingad TrendExpressist, musta ja vaarikapunasega rihmikud. Täitsa mõnus on tööl üle hulga aja ilus olla! Muidu kipun seal käima korralike igavate kontor-tüüpi asjadega...

Ja Argentina mõjus mulle nii, et olen taasavastamas odavate ehete maailma. Kunagi viieteistaastasena ostsin ja kandsin õhinal kõrvarõngaid, kaelakeesid, käevõrusid ja kõike-kõike korraga (ainult sõrmustega ei saanud ma ka tollal läbi). Vahepeal aga võõrdusin ehetekandmisest päris ära, sest mu ehtepark oli aastate jooksul muutunud väärismetalseks ning kuldkulinatega tööl käia - tänan, ei! Nüüd aga kannan Argentinast toodud puukeed või rohelistest kividest ebasümmetrili pärle, ja olen jube rahul.

Loomad mu ümber. Maal on meie poole asunud naabrite koer, suur must Roki. Ainult söömas käib ta kodus, muu elu elab meil ja jookseb ringi koos memme väikese Ferriga.

Tantsuhiirtega oli vahepeal draama. Emahiir polnud vett kätte saanud (ilmselt oli isahiir teda takistanud?), nii et ta oli janusse nõrkemas. Panime hiired eraldi puuri, vähemalt mõneks ajaks.

Kati sõbranna Loora sai endale sünnipäevaks paarikuuse bernhardiini, kelle nimi on Carmen. Ta on ülinunnu -suurte mütakate käppade ja hingevaatavate silmadega olevus. Praegu olen teda näinud ainult pildi peal, sest esimesel kuul uues kodus ei tohi koera juurde külalisi tuua.

Talvepäevad. Käisime 11.-13.märtsil Otepääl, Marguse suusabaasis minu tööandja EMT talvepäevadel. Suusatasime, ja proovisime lastega laupäeval Ansomäel ka lumelauatada. Hoolimata kevadisest kuupäevast oli väljas tõeline talv, hommikul -10 kraadi vähemalt ja lund kõhuni, kui suusarajalt kõrvale satud. Mina ja Ode eksisime 5-km suusaringilt kogemata pikemale ja sõitsime vähemalt 7, sealjuures võttes kuulsat Püksisääre tõusu ning laskudes mingist pikast kurviga mäest, kus mõlemad kukerpalli käisime.

 

Pingbacks and trackbacks (1)+

Lisa kommentaar

Loading