"Emme, meil on sulle üllatus," ütles Ode paar päeva tagasi telefonis.
Oligi. Loomapoest olid nad Jüriga ostnud kõrbehamstri, nii et meie kodune näriliste kollektsioon sai taas täienduse.
Esimesed hiir-tüüpi elukad meie kodus olid jaapani tantsuhiired. Aga nagu väikestel loomadel ikka, on nende eluiga paar-kolm aastat. Kolm aastat meie kõige pikaealisem vastu pidaski. Väiksed elavad loomakesed, väga nunnud ja uudishimulikud ning kui puuripuhastamine välja arvata, polnud neist pea mingisugust tüli.
Tantsuhiirte elukaare lõppjärgus tekkis koju mongoolia liivahiir. See on tillukeste tantsuhiirtega võrreldes ikka pirakas elukas ning teda tuleb vahepeal lasta liivaga täidetud purki või karpi, kus ta siis liiva sees kümbleb ja oma karvu puhastab. Ning krabinat ja müdinat teeb oma puuris päris palju, rääkimata saepuru laili pildumisest läbi puurivarbade.
Vahepeal katsetas Ode mu närilistetaluvuse piire kääbushamstriga, aga see oli ikka liig mis liig ja Ode kinkis ta Nõmme Loodusmajale.
Nüüd siis kõrbehamster. Ilus, pehme ja väga vilgas, mustade säravate silmadega. Kohaneb veel uue koduga ja on esialgu natuke hirmunud, kui tahta teda kätte võtta.