Polegi meeles olnud kirjutada, et kauaremonditud köök on müüd valmis. Või noh, peaaegu - pliidiplaati veel pole. Kusjuures oli pliidiplaat tegelikult üks esimesi asju, mis ostetud sai... aga kahjuks osutus, et see ei tööta. Ja kuna tegu oli nii uue mudeliga, siis seda praegu Eestis ega lähiriikides peale näidiseksemplaride ei ole. Tuleb oodata, kunas need siia maailmanurka saadetakse.
Aga kõik muu on olemas. Köögimööbel Riz Köökidest, ahi ja nõudepesumasin. Uus köögilaud. Nojah, toolid ootavad veel oma järge.
Igatahes oli kõik nii valmis, et sai lunastada pulmas Maarikale Tõnise poolt antud lubaduse: põlle kandev Leivo küpsetab talle koogi. Tõnist kui peasüüdlast kutsusime ka, aga tema ei saanud siiski tulla. Väidetavalt oli tal teises linnas töö, kuid mina kahtlustan, et kuna ta tegelikult ütles "ainult põlle kandev Leivo", kartis ta seda vaatepilti oma silmaga tunnistada :)
Ja et seltsis oleks segasem, kaasasime seltskonda ka Tai-reisilt imekombel (läbi streikide ja kadunud pagasiga) tagasi jõudnud Heiti ja Maare. Ning lisaks koogile küpsetasime ahjus ka kartuleid ja liha. Ahjuroad olid valikus mitte ainult puuduva pliidiplaadi tõttu, vaid ka sellepärast, et need sai küpsema lükata ja ise vahepeal Piritale sportima sõita.
Kõik toimis suurepäraselt. Oli põll, oli kook, oli õhtusöök. Õhtu edenedes kasvas tühjade veinipudelite rivi kapiserval, seltskonnaga liitus Maarika tuttav autoajakirjanik ning Kreete käis vahepeal köögiuksel vaatamas, miks jutt nii valjuks on paisunud. Ilmselt vaidlesime sel hetkel, kas järgmisel hommikul kell 10 Maardus jooksustardis olla on võimalik või mitte (tervitused siinkohal Tiidule - loodan, et tal oli Leivost ja Heitist trennikaaslastena palju kasu :)
Igatahes võib nüüd öelda, et köök on saanud hea auraga - selline, kus on mõnus olla ja juttu jätkub kauemaks.