Lugesin Virumaa Teatajast, et Kalvi mõis, kus praegu on hotell, restoran ja seminariruumid, on müüdud ning suleb avalikkusele uksed.
Ma olen seal käinud kahel tööga seotud üritusel, aga töiseid üritusi saab pidada ka mujal kaunites kohtades. Kalvi mõis on oluline hoopis seetõttu, et 2008.aastal Jõhvi Balletifestivalilt tagasi sõites käisime seal Leivoga õhtusöögil ... ja just seal ütles Leivo esimest korda, et kuule, me peaksime abielluma.
Tookord arutasime edasi küll poolnaljatamisi, kuidas korraldame seiklusspordipulma, kus meie võistleme tandemiga ja minul on seljas valge baleriiniseelik ning Leivol mustade retuuside ja liibukasärgi juures kikilips... aga muidugi olin ma sisimas väga liigutatud.
Nüüd ei saagi siis enam nostalgilis-romantilisele meenutusõhtule minna...