Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Tappev Tartu, ikka see maantee

Palun, kus on Rein Kilgi algatus moodustada survegrupp Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamiseks? Mina kirjutaksin kahel käel alla. Vähe sellest, oleksin valmis kirjutama isegi projekte selle jaoks raha hankimiseks. Ja oleksin isegi valmis kõigepealt siis eurofondide projektide kirjutamise ära õppima. Ja seda kõike teeksin isegi tasuta.  

Sest pühapäeva õhtul läbisin teel Otepäält Tallinna taas kord seda maanteed. Kolm last autos, pool teed pimeda peale jäänuna.

Tartu maanteel ei toimu mitte liiklus, vaid võitlus. Kurvilisemates, halva nähtavusega lõikudes moodustub aeglasema auto taha närviliselt tõmblev kolonn. Kord üks, kord teine rebib end vasakule ja üritab vähemalt ühest eessõitjast mööduda. See, kellest ta möödub, üritab järgmisel võimalusel sama teha. Võidab see, kes esimesena aeglasest autost mööda pääseb. Kuna järgmist võimalust tuleb võibolla kaua oodata, rebivad korraga kõik. Tihti juhtub nii, kes kes otse aeglase taga sõidab, jääb sinna väga kauaks: tagant tulijad lihtsalt ei lase tal möödasõitu alustada, vaid uhavad mõlemast mööda. Tallinn-Tartu maanteel ei kehti viisakus ja vennaarm.

Minul on 1,6liitrise mootoriga Peugeot. Olgu muuga, mida Peugeot kohta öelda, nagu ta on, kuid kiirendus on tal oma mootori kohta täitsa hea. Iseküsimus muidugi, kuidas mulle meeldib kolmanda käigu jõurates järsemaid möödasõite sooritada, teades, et võimsusevaru võib-olla-vajalikuks-lisakiirenduseks ei ole. Ei meeldi, aga veel vähem meeldib loksuda ettearvamatult kiirendavas ja aeglustavas kolonnis, tihti ohtlikult ja ettearvamatult pidurdades, et lasta vahele kiirustavaid-trügivaid möödasõitjaid.

Inimesed, kes ise autot ei juhi, ütlevad tavaliselt, et mis nurin selle Tartu maanteega on. Piisaks ju, kui kõik sõidaksid korralikult 90km/h ja peaksid vahepealsetest kiirusepiirangutest kinni. Keegi ei jõuaks kellelegi järgi ja ei tekiks vajadustki mööda sõita. See on nii tugevalt teoreetiline argument, et ma ei oska seda isegi kummutada, kuid igatahes olen ma kindel, et see praktikas kunagi toimima ei saa.

Mõned paremad palad siis seekordselt Tartu-Tallinn sõidult.
***
Mäo kurvide kandis on väljas juba poolhämar. Selline piimjas pimedus, mis valged toonid ühte sulatab. Päeval on lund sadanud ja ehkki tee ise on juba puhas, on teeperved endiselt põlluga ühtemoodi valged.

Minu ja ühe Fordi ees sõidab auto, mis kurvides pidevalt ja ootamatult pidurdab. Just kurvides, mitte kurvide eel - ja uhh, kuidas mulle ei meeldi jäiteohuga teel keset kurvi pidurit panna! Oletan, miks ta niimoodi teeb: roolis on inimene, kelle prillid on pisut nõrgemad kui peaks. Olen ise samamoodi hädas, kui prillidega hämaruses sõidan: lihtsalt ei näe, kuhu tee eespool keerab... Nii olengi pikemateks pimeaja sõitudeks alati kontaktläätsedega relvastatud. Tema aga ilmselt mitte. Ja vastu tuleb pidevalt autosid, nii et mööda kah kuidagi ei saa. Sest valged, põlluga ühtemoodi teeperved tähendavad muuhulgas ka seda, et ta hoiab igaks juhuks võimalikult tee keskele, et mitte kogemata teelt välja sõita.

Mina olen Tartu maanteed sõitnud loendamatu arv kordi: aastatel 1998-1999 käisin Tartust Tallinnasse tööl. Nii et tee on siiamaani suhteliselt peas, ka selles osas, et ma oletatavalt tean, millise kurvi taga peaks pimedas olema vastutulija teatud hetkedel näha. Noh, et kui ei ole, ju siis kedagi kurvis vastu ei tule. See pole muidugi kindel teadmine, nii et igal juhul ülimalt kõhe kasutada.

Aga pole parata. "Use the Force!" ütlen endale nagu pimevõitluse õpetusi jagav Yoda ning kihutan seal, kus minu intuitsiooni kohaselt ei tohiks kurvi taga kedagi olla, otsustavalt möödasõidule. Jah, ikka kahest eessõitvast autost korraga - ega minagi teistest parem liikleja ole.

Jälle vedas, Jõud või mälu ei vedanud mind alt. Aga kindlasti ei meeldi mulle sellistel hetkedel mõelda Kerttu Rakke raamatule "Susanna ja mina", kus Susanna oma teetunnetuses eksis. Fataalselt.

***
Vaida juures on esituled juba soppa paksult täis. Pole enam erilist vahet lähi- ja kaugtuledel - kummagagi õieti ei näe.

Sama on ilmselt juhtunud ka selle autoga, kes kohe pärast paremkurvi on kitsal teepervel- ei, ainult poolenisti teepervel, sest vähemalt pool temast on maanteel - peatuma jäänud. Ei mingeid ohutulesidki sealjuures. Omanik nühib andunult esilaternaid, kui mina järsult vasakule tõmmates tema ja vastutuleva rekka vahelt läbi piloteerin. Vedas.

***
Kui tee muutub Tallinna lähistel neljarealiseks, läbib siplevat ja tõmblevat kolonni justkui kergendusohe. Pääsenud! Kiiresti rahuneb autorodu kahte ritta ning kiirustajad tuhisevad aeglasematest segamatult ja teisi segamata mööda. Kui miski veel täielikust õnnest puudub, siis on see parem teekattemärgistus: ootamatult nõksatame taas troppi Nissani taha, kes radadest aru saamata rahulikult keset teed oma kulgemist kulgeb. Keegi signaalitab - ei midagi. Alustan vasaku teeperve peal möödasõitu, kuid samal ajal otsustab üks kannatuse kaotanud X5 temast paremalt mööda kihutada. Loomulikult märkab Nissani juht dzhiipi enne kui mind ja loomulikult tõmbab ta siis ehmunult vasakule. Järsk kiirendus, ja napilt lipsab minu saba tema nina eest läbi. Jälle vedamine.

Aga kahes kohas põlevad tee ääres küünlad. Seal, kus hiljuti kellelgi ei vedanud.

 

Kommentaarid (11) -

  • kaur

    20.02.2006 18:42:23 | Vasta

    sõida bussiga! mugav - istud tallinnas sisse, loed veidi raamatut ja oledki tartus. pärast teed jälle vastupidi. kokkuhoitud raha arvelt (bensiin - 2 bussipiletit) saad taksoga mõlemas linnas bussijaama ja tagasi, ja midagi jääb veel raamatu ostmiseks kah.

  • Kaja

    20.02.2006 19:14:52 | Vasta

    Jep, mõistlik mõte ja kasutan seda transpordimoodust küll, kuid seekord kulges minu sõit liinil Tallinn-Otepää-Tallinn koos kolme lapse ja suusavarustusega, mistõttu auto oli siiski parem valik.

  • Bobik

    20.02.2006 19:17:21 | Vasta

    Bussid on nagu peldikud.
    Bussijuht sõimab nagu teenindaja vanasti
    Bussid on ilgelt sitased
    Bussis on kitsas
    Bussis ei kannata pimedas raamatut lugeda

    Kui autole on alternatiiv, siis vaid rongi näol. Olgem ausad, rong ei ole alternatiiv, sest see sinder sõidab vaid 2x päevas.

    Kui ehitada Tartu maantee neljarealiseks, siis ma nõuaksin samal ajal ka automaatselt ehitada välja normaalne rongiühendus kahe suurima linna vahel. Sellisel juhul kirjutaksin ka kohe alla.

    Keskkonnasäästlikkuse mõttes ei ole rongile vastast.
    Samas on enda autoga ikka mugav sõita. Ja kui on 3 last ka veel kaasas, siis ma saan väga hästi aru, et see maantee on nagu sütikuga pomm. Viska koni pihta ja ongi õnnetus käes.

  • aga

    20.02.2006 21:07:00 | Vasta

    a) kasuta piibe maanteed
    b) sõida valges

  • Tanel

    21.02.2006 0:06:50 | Vasta

    a) on veel mõnikorde teostatav, kuid startides kaugemalt lõuna-Eestist kui Tartu muutub ajakulu way liigsuureks. Läbi linna vs ringtee. Lisaks sellele on talvel mõned piibeka lõigud VÄGA kasinalt hooldatud.
    b)Valges Otepääle startida ja valges Tallinna tagasi jõuda? Paku, kaua jõuab kohapeal viibida? Eriti LOLL tundub su soovitus juhul, kui pead teises linnas veetma tööasjus tööpäeva.

    Ise olen ka trassil rohkem kui korra tööbussi sitkeid hobuseid tänanud, kes olukorra päästnud.

  • Larko

    21.02.2006 3:36:56 | Vasta

    Ma ei ole selles sugugi kindel, et viletsat liikluskultuuri annab laiema magistraali ehitamisega parandada. Neljarealine tee kipub nimelt paratamatult liiklust juurde ahvatlema, ja varem või hiljem toimub see sama ebaviisakas trügimine endist viisi, ainult et siis juba sootuks suuremas mastaabis. Mõttekas oleks ikka püüda autosid vähendada, ja selleks oleks korralik kiirraudtee koos tiheda sõidugraafikuga parim vahend.

  • Gea

    21.02.2006 8:32:35 | Vasta

    Just sellepärast ma Tartu vahet bussiga käingi. Lihtsalt ei julge enam Tartu mnt peal sõita, eriti talvel ja pimedaga.

  • Ritsikas

    21.02.2006 9:59:39 | Vasta

    Mulle on viimase aja sündmuste raames tõeliselt globaalne (ja lokaalne) mõtlemine pähe löönud. Seega ma eriti ei rõõmusta 4 realise maantee üle. Ehk, KUI naftal baseeruv kütus tõuseb sinna 30 EEK kanti liiter, siis KES seda 4realist maanteed asustama hakkavad? Pigem võiks Eesti rongliiklus saada prioriteedi ja rong Trt-Tln käia kiirusega 340 km/h (Nagu Saksamaal kohe-kohe juhtub) ja mitu korda päevas. Ma ise käin iga nädal korra (mõnikord isegi 2) Tartust Tallinna ja mulle väga meeldib rongiga.
    Samuti on selge, et tänapäeval toimub Täiesti mõtetu kaubavedu tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kes tõestab mulle ära, et Hollandi tulbid on paremad kui nt Kadrina omad?

  • L@SSIE

    21.02.2006 19:02:08 | Vasta

    Lahendus olen lihtne.
    Ükskord veab see teetunnetus siiski alt ja siis on üks kiirustaja vähem.
    Peugeot valmistas küll kunagi ka tanke, aga tänapäeval eesti laibatööstuses kasutatavad pole seda mitte.
    Sellistel lehmaradadel tuleks möödaajamine kriminaliseerida. Mis mõtet on maanteel kihutada, kui selle "võidetud" aja kaotad linnas valgusfoori all.
    Aga inimene peab ennast ülieksimatuks, sest mustakuuemehed väidavad, et ta olla jumala näo järgi tehtud.
    Mul paljud tuttavad keelduvad Tartu - Tallinn lehmarajal üldse sõitmast.
    Lähimad koralikud teed algavad alles Leedus.

    Eestlase, liikluskultuur pärineb veel sellest ajast, kui hobustega pulmasõitu kihutati. Hobused olid alati kained ja nad teavad kuhu jooksevad.
    Autod paraku kahjuks ei oma valutunnetust ja sõidavad sinna, kuhu kästakse.
    Ja need purjus postipoisid, kes oma regerauda kuumana hoiavad...
    Tuleks teha nagu U. S. A. Washingtoni ja mitmes teises osariigis, kus joobnudpäi roolisittujal eluks ajaks load ära võetakse ja auto riigituludesse kantakse.
    Või nagu Jaapanisse, kus on liiklusõnnetustes inimesi tapnud pistetakse erivanglasse, kus hommikune tööpäev algab liiklusõnnetustes hukkunud inimeste mälestusmäe juures.

    Rong on tõesti parem sõiduvahend. Hommikune kiirrong sõidab ettepandud tee läbi alla kahe tunni. Kui teed natuke putinada, siis ehk sõidaks poole tunniga.  
    Ei tea, kas neid perepileteid ka veel müüakse, kus kuue isiku kokkupüüdmisel sai kuuenda pileti tasuta.

  • kitty

    21.02.2006 23:38:10 | Vasta

    piibe maantee ruulib. mitte kunagi ei sõida tartu mnt mööda tipptunnil

  • Hele

    06.01.2020 20:33:22 | Vasta

    Tere, kõik olen Hele, Eestist Narvast ja tahan öelda lihtsalt sügavat tänu Anna Laenufinantsele siiruse, avatuse, läbipaistvuse, tõepärasuse, armastuse ja toetuse eest neilt laenuraha saamise ajal ja pärast seda. Olen nende petturite käes palju läbi elanud ja aeg ei luba mul öelda, et käisin viimastel kuudel külalise veebis läbi või sain laenuraha, et saada siin Ungaris kodu, kuid Jumal vastas mu palved läbi toetuse ja armastuse proua Anna Figolt, kes võttis mind omaks ja mõistis minust hoolimata oma esialgsest kahtlusest ja püsimatusest ning oma hea südame ja armastusega olen nüüd tema 2% intressimääraga laenufondide kaudu koduomanik ja ma luban levitage seda uudist ja öelge ka maailmale, et endiselt on ehtsaid ja vähe häid veebilaenufirmasid, kes saavad aidata ja elustada ka kuiva luu nagu ma enne olin. Ärge jätke seda tunnistust kuulamata ja lugemata, sest see on tõeline elumuutev kogemus ja igaüks, kes sedalaadi ümberpööramist vajab, ei tohiks selles kõhelda ega kahelda, sest ma olen tõestanud ja vannun Taeva Jumalale, et see lugu on tõeline ja ka lugu minu kogemusest nendega. Vaadake neid nende e-posti aadressilt, kui vajate rahandust! e-post: annaloanfinance@gmail.com või võite temaga ühendust võtta e-posti aadressil: annaloanfinance@gmail.com kiire vestluskõne või whatsapp / +35677926593

    Aitäh
    Hele

Lisa kommentaar

Loading