Tänavune sügis on lihtsalt super, soe ja päikseline. Muidugi tuleb siis võimalikult palju õues olla: eks siis, kui pilvi rebib kõle tuul ja ladistab jäist vihma, jõuab sooja tuppa varjununa koristada-lugeda-küpsetada.
Laupäeval käisime lastega Nõmme metsas jalutamas ja võimlemisplatsil turnimas. Jüril tuleb tänavu koolis rööbaspuude harjutus, seda on seal hea harjutada. Ning muidugi on kasulik mägedest üles joosta ja mõnus alla kapata.
Pühapäeval oli aga Pääsküla Rabajooks nagu muiste, seekord siis arvult 64. Mina käisin neil viimati kooli- ja trenniajal ja mäletan, et oli tegu ikka hullult suurte rahvaspordiüritustega ning märjematel sügistel sai ikka pahkluuni ka vees solistatud.
Ka nüüd oli rahvast hinnanguliselt tuhatkond, mis on peaaegu olematut eelreklaami arvestades väga hea tulemus. Võiks muidugi olla kordi rohkem, sest tegu on tasuta (!!!) üritusega. Aga rada kulges nüüd mööda teid, kus ka märjal ajal kuidagi jalga märjaks ei saaks - huvitav, kas on mul valesti meelde jäänud või on rajateid parandatud või rada hoopis teise kohta viidud?
Ring oli 6,3 km pikk. Mina tegin kaks tiiru, Ode ja Kati kumbki ühe. Jüri ei viitsinud seekord tulla ning Mammu kooserdas niisama Harku metsa pidi, eesmärgiga seeni otsida (leidis ka - ühe :). Päike säras ja sooja oli +15. Võrdluseks: aasta tagasi oli 10.oktoobril toimunud Rabajooksul olnud temperatuur +2 ja sadanud paksu lörtsi.
Aga kuna tänavu oli ka pärastlõunal ilm edasi ilus, tegime Leivoga veel ühe rattatiiru Veskimetsa ja Kakumäe kandis.