Laupäevane Tallinna Sprint oli seekord valikorienteerumine: 35 minuti jooksul leida üles võimalikult palju Harku metsa peidetud punkte. Mina tegin aga ülesandepüstituse enda jaoks ringi: ajast sõltumata leida üles kõik metsa peidetud punktid. Sest kuna mul oli paar päeva olnud väike hiiliv palavik, ei tahtnud ma jooksuga nahka märjaks saada ja seisma jäädes uue tuuletõmbusega riskida.
Nii kulgesin rahulikult - itte just päris jalutades, aga üliaeglasel sörgil. Sellsega, mis põsed punaseks võtab, aga higistama veel ei aja. Kuna Harku mets on jooksmaskäikudest üpris tuttav ning punktide ümber kulgevaid teid-radu tihedalt, võttis minusugune superorienteeruja :) kompassi küll kaasa, kuid hoidis seda suurema osa taskus. Mis muidugi oli viga, sest kohe üsna alguses punktist 37 punkti 40 minnes ja niiöelda silma järgi suunda võttes marssisin punktist temast uhkelt mööda.
Väga tore käik oli. Lõpuks otsustasin ikka joosta ka. Punktist 34 punkti 35 ja sealt osaliselt kaardivälisele ringile nende vanglate-või-ma ei-tea-mis tarastatud objektide kõrvalt raudteeni ning siis mööda suusaraja lõiku autoparklasse tagasi. Sest siis sai kohe autosse maanduda ja pluusi ära vahetada. SI-pulka mul niikuinii ei olnud, nii et finishipunkti võis rahulikult läbimata jätta.