Kell 13:00, telefonikõne Mountain Loghome´ilt:
Kõmbime muudkui mäest üles ja mäest alla, jälle üles ja jälle alla. Oleme seda teinud juba viimased 12 tundi, isegi rohkem. Praegu läheme alla 500m peale, sealt tõuseme jälle 1200-le. Jalad on heas korras.
Vaude juhib, aga eelmises punktis ütles kohtunik, et vahe on vähenenud.
Üks trekkingu punkt, mis meie meelest oleks olnud põnev, jäeti ootamatult ära. Põhjuseks ütlesid kohtunikud lakooniliselt: "Animals". Täpsustava küsimuse peale, et mis loomad, tuletati meelde sõna "bear" - ja et lausa "Two bears". Et kes need seal öösel siis möirgasidki...?
Kell 16 loodame olla juba rulluiskudel. Sõita tuleb kolm korda mööda ühte ja sama 7-kilomeetrist lõiku: mäest alla, üles ja uuesti alla. Teel on hea asfalt (sõitsime sealt ratastega üle ja nägime), aga tõusude ja languste kohta oskab öelda alles pärast seda, kui esimene ots tehtud. Siis teab ka, kui palju asfaldilihvi võivad küljed või sääred saada (ehk siis kui kiire ja kukkumisohtlik on mäest laskumine).
Aeg on juba selline, et igaühel on juba kinnismõte asjast, mida ta tahab.
Pilvi tahab Munamäele (selline väike, madal ja armas mägi, mitte nagu need siin).
Maku tahab B-vitamiini (näiteks õlle kujul).
Minn tahab õlut (hüsteeriliselt, ilma B-vitamiini taha varjumata).
Leivo tahab Vaude kätte saada (ja neist rulluiskudel mööda minna).