Ei tea, kas võtta seda nüüd hea või halva märgina harjumisest, aga komandeeringus käimine võib isegi meeldima hakata. Eks muidugi on emotsioonid praegu laes rõõmust, et lõuna möödus hea endise kolleegi seltsis, kellega sai üle hulga aja peaaegu et südamest südamesse räägitud ning et õhtul oli tiimiõhtusöögi eel tore viktoriini- ja meelelahutuslaadne mäng tahvelarvutitega. Ja õhtusöögil väga hea toit ja teiste riikide ametikaaslastega niisama lobisemine - raamatutest, filmidest, reisidest ja elust üldiselt. Mida siis ühelt komandeeringult veel tahta :)
Homme muidugi on vastukaaluks nii tihe päev, et pole vist aega ninagi nuusata. Kõige kroonks pean ka mina ettekande tegema ja koju jõuan pika päeva järel tund enne südaööd, et siis hommikul kell kaheksa kodumaise kontori oravarattas jätkata... aga jah, praegu igatahes on mul selle komandeeringu üle lausa hea meel.
Ohumärk on muidugi see, et selline korporatiivne elu võib äkki nii meeldima hakata, et muudkui käikski teiste riikidega kogemusi vahetamas ja päristööd ei teekski - eks ole selliseidki inimesi küllalt nähtud. Aga noh, kuni ma seda vähemalt ohumärgina tunnetan, see mind vast siiski ei ähvarda :)