Ode tuli eelmisel nädalal välja üllatusliku sooviga: tema tahab endale rula. Olin sellest küll enam kui üllatunud, aga igasuguseid aktiivse tegevuse vahendeid olen alati valmis lastele soetama. Ja raamatuid. Muu on juba rohkemate läbirääkimiste teema.
Eile õhtul käisime siis Sakus. Mina ja Kati rullitasime, Ode ja Kreete hängisid rulaga ringi. Nad nägid seda tehes kahekesi nii ägedad välja, et mul oli tõsiselt kahju, et fotokat kaasas ei olnud.
No pagan! Müügivõistlusel varem 3. kohal olnud kolleeg Tiit osutunud imemeheks, saades ühe nädalaga üle 20 lepingu! Nii et nüüd juhib ta minu ees juba 8 lepinguga. Tõeline must hobune :), ehkki ta muidugi juba minu eelmise sissekande kommentaarides hoiatas, et plaanib järgi võtta.
Aga nüüd ma siis pingutan ja nuputan, kust veel potentsiaalseid Mobiil-ID kliente leida.
Mul, muide, oleks salarelv 1 lepingu näol: mul on volitused oma 91-aastase vanaema nimel tehingute sõlmimiseks. Ja kuna tal on ka EMT mobiilinumber, siis vabalt saaksin talle ka Mobiil-ID lepingu vormistada. Nii räme pettus mulle küll põhimõtteliselt ei istu - ma üritan lepingut soovitada ikka neile inimestele, kellel võiks seda tõesti vaja olla ja kes on ka võimelised seda kasutama. Ka minu ema ja isa näiteks ei oleks, sest nad pole interneti-inimesed ning oma pangaasju ajavad siiani telefonipanga vahendusel...
Aga ma tõesti ei tea, mis võib juhtuda siis, kui otsustaval hetkel lahutab mind esikohast just nimelt 1 leping - kas mu südametunnistus maksab siis 15 000-kroonise reisitsheki hinna või jääb peale siiski südametunnistus.
Kui päris aus olla, siis ma ei tahakski ennast nii ränga dilemma ette seada ja seda teada saada.
Nii et kes tahab aidata mind eetilisest dilemaast säästa, siis vormistage veel selle nädala jooksul minu soovituse peale Mobiil-ID leping ning teatage oma nimi ja telefoninumber kaja.pino@eesti.ee J
Kui Kisti on läbi aegade armastanud magada Ode voodis, küll kapuutsikraena ümber Ode pea või jalutsis keras, siis Tiffany on magamispesaks valinud minu voodi.
160 cm laiusest peaks meile kahele ju jätkuma küll, eriti arvestades, et kass on niisugune kribu. Aga ei!
Nimelt tahab Tiffany magada täpselt samal voodipoolel, kus olen harjunud magama mina. Ning kuna tema läheb magama varem ja on und lõõsates kuritahtlikult armas, ei ole mul südant teda tema valitud kohalt kaugemale tõsta. Mahutan ennast siis tagasihoidlikult serva peale, ikka nii, et pikutavat kiisukest ei segaks.
Läbi une keerasin end ma end siiski ilmselt kassi territooriumile. Igatahes ronis Tiffu täna öösel mingil hetkel mu kõhule ja nurrus seal valju häälega. Siis kobis õnneks teisele voodipoolele, nii et ka mina sain end lõpuks ometi voodis muretult välja sirutada.
Ühel päeval vaatasime telekast saadet "Top Gear". Parasjagu valmistusid mehed saatma suusahüppetornist alla Mini autot, et näha, kas see suudab "hüpata" kaugemale kui suusataja. Enne hakkasid aga nende insenermõtlejad arvutama, kui suure kiirenduse peab auto suusataja tulemuse löömiseks saama. Ja kui vastupidav peab pärast mäe all olema takistus auto peatamiseks.
Kati: "Issand kui õudne, ma saan ju aru, mida nad teevad!"
Uus hea koostööpartner. Alustasime koostööd suhtekorraldusagentuuriga JLS ja juba praegu on tunne, nagu oleks töiselt uus hingamine. Sest seoses Telekomi osatähtsusega kasvuga tuleb sealt tööd juurde ja ma olin juba tõesti ummikus. Isegi EMT asjadega, kus valdavalt olime tegutsenud mõistlikul 80:20 printsiibil (20% pingutust annab 80% tulemusest, ülejäänud 20% saavutamiseks tuleb teha 80% tööd): vähehaaval kippus ka seal pingutuse ja tulemuse suhe juba 30:70 või isegi 40:60 muutuma. Nii meedia kui turg segmenteeruvad, telkovaldkonna "seksikus" väheneb ja väikest siplemist on üha rohkem. Pealegi: värske vaade on alati igale asjale kasuks.
Uus pruunivärviline elu. Algul, kui juuksed pähklipruuniks värvisin, tundus see endale väga võõras ning mõtlesin järgmisel korral vana hea kartulikarva sisse tehtud valgetriibulise peale tagasi minna. Aga siis harjusin ära ja hakkas meeldima. Nüüd on mul ka pruunide raamidega prillid. Pruunid kingad ja pruun seelik olid juba enne, vastu kevadet ostsin pruuni mantli ka. Ja piimashokolaad on ka pruun :)
Suhted eksiga uuel tasemel. Pärast aastatagust varajagamistüli mõtlesin tast hulk aega nii halvasti kui üldse võis. Nüüd oleme taas nii kaugele jõudnud, et räägime ühiselt laste sünnipäevakinkidest ja muudest meid igavesti siduma jäävatest, see tähendab lastega seotud asjadest. Ja ma loodan, et tema jurist lõpuks ka mingi lahenduse välja pakub, siis saab ka see asi ühele poole.
Uus kass. Õigem oleks küll öelda "teine kass", sest ega me "vana" siis ära ei visanud. Kisti on jätkuvalt armas ja kanname hoolt, et ta ka Tiffany majas olles ennast armastatu ja imetletuna tunneks. Aga Tiffany on selline... Mäepealse Memm oleks vist öelnud, et "süda läheb kohe haledaks, kui teist vaatad". Haledaks siis selles mõttes, et ta on nii liigutavalt armas, et pisar tuleb vägisi silmanurka tema mängimist või isegi magamist vaadates.
Ja ka kõik endised head asjad on alles. Selle üle on kõige parem meel.
Täna hommikul oli nii ilus ilm, et lausa meelitas rulluisutama. Kuna Leivo oli rattaga sõitmas, Kati Estri ja Ode isa pool, siis läksin päris omapead. Mõtlesin veel, et ongi hea: ilmselt tuleb ka tänavu uuesti nullist alustada ja omal käel hea koperdada.
Aga ennäe, täiesti andetu pole isegi mina. Kui eelmisel suvel oli veel nii, et kui paar nädalat vahele jäi, kadusid kõik mu algelised oskused ära, siis täna oli kõik meeles.
Ma olin tõesti nii õnnelik, et kirjeldamatu.
Kohe esimesel korral julgesin isegi käed selja peale panna. Muidu, tean, hoian ma liiga palju tasakaalu ja annan hoogu kätega, nii et jalad ei õpi midagi.
Niisugune rulluisutamine mulle tõesti meeldib!
Ja niisugustel hetkedel tekib mul ka usk imesse, et julgen kunagi ka võistluskiirusel sõita. Nii umbes kümme aasta pärast või nii :)
Kui olin just uisutamise lõpetanud, helistas Leivo, et tuleksin talle autoga vastu. Tegin siis tänase päeva heateo, päästes ühe nõrkeva jalgratturi tagasi tema auto juurde :)
Eile käisin lapsevanemana Reaalkoolis korraldatud Kalev Pihli loengul "Laste turvalisus internetis". Ja ütlen: kellele iganes pakutakse võimalust seda loengut kuulata, haarake sellest kohe kinni! See on tõesti äärmiselt huvitav, isegi keskmisest teadlikumale ja internetisõbralikumale lapsevanemale.
Kalev Pihlil on ka sümpaatne rääkimisviis ja minu meelest ainuõige hoiak laste internetiturvalisuse suhtes. Ta ei hala, et küll see internet on ikka paha-paha ja et hukatuseks pääsemiseks tuleks kõik suhtlusportaalid kinni panna (nagu mõni teine arvamusliider on ikka propageerinud). Vastupidi: Kalevi peamine sõnum oli, et ainus, mis teie last internetis kaitseb, on teie sügav ja siiras huvi oma lapse tegemiste vastu.
Kehtib ju ka päriselus, eks ole.
Jüri sai Tallinna pranglimise meistrivõistlustel 7369 punktiga 6.koha. Ise poetas diplomi ükskõikselt kapipõhja ära, rõõmustamine ja uhkeolek jäi minu hooleks.
Oehh, see emade elu :)
Jess, hetkel ma olengi firmasisesel Mobiil-ID müügivõistlusel esimene! Aga vahe teise kohaga on ainult kolm häält, nii et üsna kriitiline. Ka kolmas koht pole kaugel, teisest maast 9 lepinguga. Võistlus lõpeb 18. aprillil.
Vahepeal olin ka mina esikohast maas juba 8 lepinguga , sest olin puhkusel ja süvenenud kodustesse remonditöödesse. Aga nüüd on kompensatsiooniks puhkusel mu suurim rivaal ja tema on selle nädala lõpuni koguni reisil. Muidugi jääb oht, et ta seal puhkamise asemel rohkelt eeltööd teeb ja tuleb tagasi terve oma reisigrupi lepingutega :)
Igatahes võtan nüüd aktiivse müügi taas käsile. Ka siin. Soovitan Mobiil-ID-d, kui muretsete 2.mail 5000 krooni peale kukkuvate paroolikaartide limiitide pärast ja üldse soovite internetis turvaliselt ja mugavalt tegutseda.
Ja kui olete minu soovituse mõjul lepingu sõlminud, siis palun andke meiliaadressile kaja.pino@eesti.ee teada oma nimi ja telefoninumber. Olen tänulik ja teie saate hea teenuse.
Eelmisel nädalal ei saanud ma arugi, et kella oleks keeratud. Ilmselt on mul aga viitega organism või mängib rolli vihmane ilm - igatahes on mul pühapäevast saadik pidevalt meeletu uni.
Kohutav.