Viimased paar nädalat oli mul tunne, et ühte hambasse on tekkinud auk. Hammas oli kuumale ja külmale hell ning seda märgates ma vist ka mõtlesin talle tundlikkust juurde.
Reedel võtsin end lõuks kokku ja helistasin hambaarstile, et aega kinni panna. Ühtlasi siis lastele ka, sest viimati käisime nendega kontrollis eelmisel kevadel. Minu enda eelmine visiit hambaarstile oli aga aastal 2003, kui enne Leninile minekut lasksin igaks juhuks ümber puurida ühe lapseootuse ajast pärit ja nüüd kergelt loksuma hakanud hõbeplommi. Ilmselt targasti tegin, sest grupikaaslasel Aivol jäi tõus pooleli just selle tõttu, et pooltervesse hambasse lõi kõrgmäestikus äge põletik.
Helistamisega mul vedas, sest sain hambaarstile praktiliselt kohe: keegi oli just aja ära öelnud.
Ja milline kergendus: auku ei olnud ning puurida polnudki vaja! Tundlikkust oli tekitanud kergelt paljastunud hambajuur. Arst peitsis teda millegagi ja soovitas kasutada tundlikele hammastele mõeldud hambapastat. Tasu 110 krooni ja meel nii kerge, et ei oska kirjeldadagi. Seda enam, et hambaarst ütles mu hambad olevat nii tugevad, et polevat mingit põhjust muretsemiseks. Ilmselt pean jälle kiitma lapsepõlves rohkelt joodud kalamaksaõli, mis hambad isegi üle üksteise otsa järgneva 27 rasedus- ja 24 imetamiskuu enamvähem välja vedas...
Lastega läheme aga kontrolli aprilli lõpus. Ja veidi enne seda tuleb Odele kinni panna ka ortodondi aeg.