Kui on üks põhimõte, mida tahan tingimata oma lastele edasi anda, on see konservatiivsus raha-asjades. Eriti see, et tarbimiseks laenu ei võeta.
Kui sul onkodus korralik diivan, aga tahad uut ja ilusamat, ei osta sa seda enne, kui suudad ta ilma väikelaenuta välja osta. Reisile ei lähe enne, kui saad selle eest maksta Päikeselaenuta. Krediitkaardiga võib osta hädavajalikke riideid ja jalanõusid, ilusaid ja tuju heaks tegevaid asju mitte. Enda käest laenata - näiteks tööl avanssi võtta - võib siis, kui järgmisel kuul oled suuteline sellest august välja tulema.
Laupäeval poodides käies me sel teemal rääkisime, aga panen kirja ka. Lugege, lapsed, ja jätke meelde :)
Järgmine kord jõuame selleni, et halvimateks hetkedeks peaks olema ka mingi sääst või likviidne vara. Ja et kui olud halvenevad, tuleb ka kohe oma tarbimisharjumusi muuta. Ja igasugused muud tarkused.
Ma ise, tuleb tunnistada, alati neist küll kinni pidada ei suuda. Aga ma vähemalt püüan.