Pühapäeval käisime segased@emt võistkonnaga (Leivo, Alar ja mina) Kõrvemaal 36-tunni võistluse trenni tegemas.
Foto: Leivo Sepp
Kõrvemaa Sportlandi keskusest kulgesime Jussi järvedeni, üle Soodla ja Valgejõe ning siis läbi Suru, Kõnnu Suursoo serva ja Paukjärve kandi tagasi. Kokku siis päevatöö ca 40 km.
Foto: Alar Jõeste
Algul olin ma tõsises masenduses, sest mehed muudkui tahtsid joosta, mida aga mina 1. ei jaksanud ja 2. ei tahtnud. Sest mul oli meeles eelmise aasta proovimatk Leivo ja Annega, mis sujus just nimelt matkana: paljude puhkepeatustega jooksulõigud, mida ka oli, polnud nii pikad ja kiired. Ja ma millegipärast eeldasin, et ka tänavu läheb nii. Oehh.
Aga kui teedelt metsa vahele keerasime, hakkas asi ka mulle meeldima, sest seal ei püüdnud mehed kogu aeg mul eest ära joosta :) Ja ilm oli ilus, nii et realiseerisin täiega ka oma päevitusprogrammi: käsivarred ja õlad elevandiluuvärviliseks. Tegelikult läks see isegi üle, õlanukid on lausa punased ning Nike top ja seljakotirihmad selga päevitunud. Eks tuleb siis triipudega võitlema hakata!
Mis mulle aga muret teeb, on see, kuidas kulgeb meie 36-tunni võistlus. Kui mehed võistelda tahavad, saab mul väga raske olema - aga see pole minu jaoks üldse tore. Ma tahaksin teha seda võistlust nii nagu eelmiselgi aastal, rahulikult ja mitte pingutades. Aga eelmisel aastal oli mul Anne toeks ja Leivo leppis meie logelemisega (eka ta arvestas seda muidugi ette ka), aga tänavu on seis võistkonna meelestatuses 2:1 minu kahjuks.
Nii et kokkuvõttes mulle väga meeldis tänane trenn - aga ma tõsiselt kaalun, kust ja kuidas sokutada võistkonda mõni ambitsioonikam ja kiiremini jooksev naine :)
Sest lõpu eel olin ma ka täna just nii väsinud nagu Alari tehtud pildilt näha: