Sellel laupäeval oli EPL klassikasarja raames lehega kaasas (65 krooni+15 krooni lehe eest, eks ole) Karen Blixeni raamat "Aafrika äärel". Ostsin, lugesin voodis vedeldes joonelt läbi ja olen õnnelik.
See oli üks vähestest raamatutest, mille põhjal tehtud filmi nägin enne kui olin raamatut lugenud. Film oli suurepärane ja raamat oli suurepärane - ainult et nad olid täiesti erinevad.
Kui film keskendub autor-peategelanna elule, siis need filmitegijate poolt kenasti ritta pandud ja tähtsustatud sündmused on raamatus üksnes kui juhuslikud läbisegi episoodid ääretu, metsiku ja endassehaarava Aafrika taustal. Pidanuks olema tõlgitud vastupidi: filmi pealkiri võinuks olla "Aafrika äärel" ja raamatu pealkiri "Minu Aafrika".
Üldse on see EPL sari kiitust väärt. Enamik ilmunud raamatuid on küll kas mu praeguses või vanematekodus olemas või mõned ka ei meeldi mulle, nii et ostja ma siiani ei ole olnud. Sarjast on mul esimene, leheostjaile täiesti tasuta kaasa antud Umberto Eco "Roosi nimi" - sedagi ma tegelikult ei ihalenud, kuid venelastel on ütlus: kui tasuta antakse, jood kasvõi äädikat. Tahtsime Jüriga koos osta ka "Kellavärgiga apelsini", kuid kahjuks magasime õige nädala maha ja ei saanud. Ent paruness Blixeni teose eest olen väga tänulik.