Aastas on 52 nädalat. 365 päeva.
Neli nädalat möödus minu eelmisest aastast Argentinas, Aconcagual. Esimest – ja loodetavasti viimast – korda kogesin omal nahal, mida tähendab HAPE ehk „vesi kopsus” mägihaiguse vorm. Ei soovita kellelegi. Aga Argentina oli imeline ja Lõuna-Ameerikasse tahaks kindlasti kunagi tagasi.
Nädal kulus Tuneesias sügispuhkusel. Koos ema-isa ja lastega. Kah üks tore reis.
Nädal jäi suvel Slovakkiasse: koopad, veepark, Tatrad. Kaaslasteks lapsed ja Leivo oma lastega. Jällegi väga armas nädal.
Kahe nädala jagu tuleb kokku väiksemaid sõite. Jaanipäeva paiku kolm päeva Leedus koos Leivo ning enda ja tema lastega. Kaks päeva firma talvepäevadel, kaks suvepäevadel, kaks spordiklubi suvepäevadel.
Nädala jagu tuleb igasugustel võistlustel veedetud päevi. Neli XDreami, neist suvine läbi kahe päeva, nii et kokku viis päeva. Lisaks kolmepäevane kestvusvõistlus, 36h Ferrino Matkasport.
Muud toredad tegemised – kah vähemalt kaks nädalat tuleb kokku. Hoobilt tulevad meelde kaks päeva Soomaal suuskadega rabas, kevadel kolm päeva Roheliste Rattaretkel koos lastega ning rattasõidud (2 korda) Paldiskist Tallinna Leivoga. Lisaks päevane 36h võistluse ettevalmistusretk Kõrvemaal Leivo ja Alari seltsis. Kaks köiespordile pühendatud täispikka päeva.
Nüüd läheb juba päevade kaupa arvestamiseks. Praeguse seisuga on järgi 41 nädalat ehk 287 päeva. Kui arvestame, et viiepäevaseid töönädalaid on laias laastus 47, teeb see päevades kokku 235 tööl veedetud päeva. Nende õhtuid on sisustanud lastega tegelemine, trennid, väikesed külaskäigud, poed ja kodutööd – nagu argipäeviti ikka.
Järgi jääb 52 päeva.
Noh, ütleme, et nädala jagu tuleb veel sünnipäevade ja muude pidude ettevalmistamisi ja tähistamisi. Enda ja laste sünnipäevad (3tk) ulatuvad kindlasti kogu päeva täitvaks ürituseks. Jõulud. Aastavahetus (seekord koos ettevalmistusega 2 päeva). Ongi nädalake läinud.
Veel on mingi 45 päeva. Poolteist kuud, mille kohta õieti midagi ei meenu. Eks ta päeva- ja tunnikaupa ära elatud sai. Tegelikult päris õnnelikult.