Sügisel kinkis Villu Katile roosiõie, mis mingitel põhjustel kauaks vaasi seisma jäi. Kuni ühel hetkel avastasime, et see kauaks seisma jäänud roos on küll õie maha ajanud, kuid muidu ei mõtlegi kuivada. Ta oli vees endale juured alla ajanud!
Pistsime elujõulise varre mulda – ja ta läkski kasvama. Viskas pikkust nagu hull, võttes ilmselt võrdluseks kõrvaloleva aknapiida. Ja ta mitte ainult ei kasvanud: kevadel kasvatas ta endale õiepunga ja lõi lahti punase sametise õie.
Allolevatel piltidel demonstreerib roos oma pikkust. Kui ta õitsemise lõpetab, kas siis tuleks teda kuidagi kärpida – või kuidas üldse käituda lillepotis kasvava roosiga? Kes teab?
