Lastel on koolivaheaeg ja minul puhkus. Viimane on küll sisuliselt kaheldava väärtusega, kuna puhkamisest on viimased päevad olnud kaugel.
Nimelt viibis kaks päeva meie juures akende viimistleja, kelle töö tulemusel oli elamine veel rohkem peenikest tolmu täis kui akende paigaldamisel. Kõik see pahtel ja lihvimine ju. Oehh.
Olime küll kõik asjad võimalikult kinni katnud ja akendest kaugele lohistanud, kuid kuna aknaid sai vahetatud kõigis ruumides, puudus võimalus teha toad täiesti tühjaks. Ja mõningane elementaarne elamisvõimalus tuli ju kah säilitada, näiteks kahe remondipäeva vahelisel ööl tuli vooditesse pääseda...
Töömees, noor venelane, oli küll äärmiselt hoolas ja ettevaatlik. Näiteks käis ta asju parajaks saagimas õues, mitte ei teinud seda toa sees. Aga paratamatult on see töö tolmurohke. Nii et kui ma pärast tundide kaupa kraamisin, ütles Kreete, et ma olen nagu Tuhkatriinu :)
Aknad muidugi on ilusad. Ainus viga, et nüüd paistab kõik muu nende kõrval välja kulunud, luitunud ja määrdunud. Jah, kui juba hakkad kuskilt otsast remonti tegema, tuleb muudkui edasi teha...