Tagantjärele mõned muljed ka üritusest Alar Siku Matkaseiklus 2007, mis toimus tegelikult juba ammu, 4.augustil. Aga ta on kirjutamata jäänud, sest Krimmi reis tuli kohe peale.
Vastupidiselt XDreamile, mis on tõeline multispordimasside kogunemine, on Sikukas, nagu teda kutsutakse, selline kammerlikum üritus. Noh, enamvähem selline, kus kõik teavad-tunnevad kõiki. Mis muidugi ei tähenda, et poleks oodatud need, kes veel kedagi ei tunne - vastupidi, ongi hea võimalus multispordirahvast kitsamas ringis tundma õppida. Ning üks praegune ülitore paar on kohtunud kunagi just nimelt ühel Sikukal :)
Seekordset üritust iseloomustas meie Ekstreem.ee tiimi jaoks see, et Alar tuli kohale kolme jalgrattaga ning mina ja Leivo Bussikese ja nelja lapsega. Et pärast hakata kohe edasi sõitma - kõigepealt siis Leivo suguvõsa kokkutulekule ja sealt edasi keerata Bussikese nina juba Krimmi poole. Seepärast jäi ka aftekal meie poolt osalemata.
Aga võistlusest. No ei ole südasuvised sportimised ikka minu jaoks - organism on ilmselt lootusetult puhkusele häälestunud. Joosta oli raske, rattaga sõita oli raske ning isegi kanuus oli raske. Ma olin selleks päevaks minetanud nimelt igasuguse tüürimisoskuse, nii et meie kanuu vänderdas jõe ühest servast teise. Kuna ka käed ja õlad väsisid sellest lootusetust rapsimisest hirmsasti ära, vahetasime poole distantsi peal Alariga kohad, nii et mina sain keskel istuda ja Alar tüüris. Pärast võistluse lõppu tegi ta ulle komplimendi, et ma pean küll päris tugev inimene olema - temalgi olid õlad lõpuks peaaegu ära väsinud. No selge, selge, kust mul siis need ebanaiselikud õla- ja seljalihased, mille üle suvepäevade softpornopildi puhul nurisesin :)
Aga muidu oli vahva. Sai muidugi ka ujuda ja igasuguseid lisaülesandeid lahendada. Näiteks tuli kaheteistkümne mitmemeetrise posti otsast üles otsida SI-jaam (olemas oli ka redel postide otsa ronimiseks). Meil natuke vedas, sest sattusime ülesandele just siis, kui eelmine tiim lõpetas, nii et nägime, et nad leidsid punkti kuskilt tagareast.
Naljakaim ülesanne oli aga lehmade lugemine. Jajaa, täiesti tõsiselt: karjamaal olevad lehmad (kokku 46) tuli üle lugeda ning öelda, mis arvu said. Iga valesti loetud lehm andis trahviminuteid. Tundub lihtne? No eks proovige, sest ega need elukad siis paigal seisnud - pidevalt käis saalimine ühest põõsast sisse ja teisest välja :)
Sel ajal kui meie võistlesime, ujusid lapsed tiigis, olelesid Bussikeses või sõbrunesid kohaliku halli kassipojaga, kes kandis nime Pets.
Iga tiim sai ka tavapärase Sikuka auhinna - portsu õlut. Mis tuli üle tiigi ujudes ise ära tuua, sest õlu oli allikaveelisse tiiki külma pandud.
Tulemustest. Segatiimidest saime 4. koha ning üldarvestuses olime 8.kohal. Ning igati vahva võistlus oli, hoolimata sellestki, et südasuvel :)
Lisatud: Alari fotoreportaazh. Sealt on pärit ka lisatud pildid ja sellepärast polegi Alarit piltide peal, et tema oli fotoaparaadi taga. Maare kokkuvõte. Minu eelmise aasta muljed.