Paar päeva tagasi kirjutas Epp, kuidas ta kogemata ühe pika teksti kustutas. Noh, juhtub. Aga kommentaariveerus lisas Epp ühe hoopis mõtlemapanevama asja: et keegi pole teda kunagi arvutikasutajaks koolitanud.
Mind ka ei ole.
Ilmselt enamikku meist, kes me iga päev vabalt arvutit oma põhitöös kasutame, ei ole. Õpetatud on pensionäre, sinikraesid ja muud "mittekasutavat" seltskonda, kasvõi Vaata Maailma 100 000 inimese tasuta arvutikoolituse raames. Meie aga oleme muidugi olnud liiga hõivatud või ülbed, et sinna koolitusele minna. Noh, selle konkreetse näite jaoks ehk siiski ka liiga oskajad.
Aga mulle näiteks ütleb Leivo päris sageli, et tal on lihtsalt valus vaadata, kuidas ma arvutis mingeid asju teen. Milliseid ringteid ja tema jaoks lihtsalt uskumatuid värdkombinatsioone selleks kasutan. Sest ma olen selle viisi või funktsiooni - tegemise esmakordsel vajadusel - iseseisvalt mingil moel arvutist üles leidnud. Ent ei käi minu mõttejärg ja loogika arvutiprogrammitegijate omaga alati sama rada... Aga pärast esimest tegemist tean ma, et niimoodi siiski saab, ja muudkui kordan oma imekombinatsiooni, ehkki saaks ka kordi lihtsamalt. Noh, kui Leivo peale satub, siis ta muidugi õpetab mind oskuslikumalt ja vähema vaevaga talitama, aga kindlasti on mul neid ümberõppimise kohti veel ja veel ja veel.
Ma olen oskajast juhendaja käe all õppinud briljantselt kasutama igasuguseid imeasju, näiteks SPSSi. Mida mul praegu, tööülesannete muutumisel, enam aastaid vaja pole olnud. Aga mul pole kunagi pähe tulnud võtta kätte õpik "Windows võhikutele" või muud sellesarnast.
Sest ma ju oskan. Nojah, mingil määral.