Andrus Karnau Postimehest on (minu meelest küll asjatult provotseerivas toonis) tõstatanud teema, mille üle ka mina olen maanteedel korduvalt vihastanud: veidi alla piirkiiruse liikuvad autod, millest kuidagi mööda ei saa.
Mina olen tegelikult küll vihastanud pigem selliste peale, kes nii 70 kui 90 alas püsivalt 80ga sõidavad: oled niisugusest just mööda saanud, kui tuleb kiiruspiirang 70km/h ning koos sellega möödasõidetu võimalus näidata, et tegelikult on hoopis tema kõva mees, kes piirangualas sinust jälle mööda põristab. Või selliste peale, kes igas lauges kurvis kiiruse igaks juhuks 70 peale lasevad, kuid pärast sirge peal uhkelt mööda lendavad - et järgmise kurvi saabudes jälle jalgu jääda.
Mulle meeldib sõita maanteel püsikiirushoidjaga: mugav, bensiinisäästlik ja turvaline, sest ei ületa kogemata kiirust. Ja siis paistab eriti välja: auto, millest ühel lõigul olen mööda läinud, vajutab järgmisel lõigul tugevamalt gaasipedaalile ja sõidab omakorda mööda. Siis jääb juht kaasvestlejaga juttu rääkima või vajub mõttesse - ja jälle pean mina temast mööda sõitma või siis püsikiirushoidjal kiirust muutma.
Ma ise olen muidugi ka sõitnud allpool piirkiirust. Pimedas (eriti vihmasajus), libeda teega, autoga, millega pole enne sõitnud ja mille sõiduomadusi veel ei tunneta, tundmatus kohas õiget teeotsa otsides... Aga püüan siis sõita pigem juba nii aegalselt, et piirkiirusel sõitjad liikluseeskirja oluliselt rikkumata mööda saaksid.
Palju on kombeks kiruda Poola hullumeelset liiklust, kuid seal on kindlasti vähemalt üks väga hea komme: aeglasemad autod tõmbavad kiirema auto tahavaatepeeglisse ilmudes ilma igasuguse alaväärsuskompleksita tee serva. Eestlasest (ja eriti vanema põlvkonna esindajast) autoomanikule aga ei mahu selline asi ilmselt hinge ning tema sõidab ikka ja alati uhkelt keset teed - kõik liiklejad on ju võrdsed. Ärgu see taganttulija ülbitsegu midagi oma suurema ja kiirema autoga! Eriti kui seal veel naine roolis on - mõelda vaid, naine, ja tahab mööda sõita! :)
Lootus sureb siiski viimasena ja seetõttu võib öelda, et ühtteist on liikluses siiski paremaks läinud. Tuledega möödasõiduvõimalusest märku andjaid on rohkem, samuti on rohkem neid, kes sõiduritta vahelelaskmise või möödasõiduvõimaluse pakkumise eest omakorda tuledega aitäh ütlevad. Ent tervikuna on meil kahjuks ikka veel idaeuroopa liikluskultuur selle halvimas tähenduses: ülbitsev, üleolev, hoolimatu ja ...oskamatu. Ma tõesti arvan, et paljud autojuhid lihtsalt ei oska sõita, kuid põevad seda kangesti ega taha mingi hinna eest välja näidata. Sellest siis need kurvikartjad, kes sirgel teel või piirangualas hambad ristis mööda uhavad, või rohelise vahtralehe omanikud, kes poolel mäel foori tagant startides pigem tagaolijale otsa vajuvad kui vahtralehe klaasile panevad, et taganttulijad teaksid kallakul topeltvahe jätta...