Ma ei saa üldse aru: kuidas mina, kes ma olen soojalembene nagu kodukass, olen suutnud üles kasvatada jääkarust poja?
Igaõhtune dialoog meie kodus:
"Jüü-üüri, kas Sul on jälle rõduuks lahti?"
"Jaa!"
"Palun pane kinni, külm tuleb sinu toa ukse alt juba suurde tuppa, mu varbad külmetavad ja ma ise üleni ka!" /Kiun varieerub, kuid sisu on sama/
"Aga mul hakkab siis palav!"
Kui me elaksime majas, kus kütet saab tubade kaupa reguleerida, oleks lihtne: keeraks seal toas radiaatori kinni. Kui seegi aitaks: praegu tegelikult ei köeta, kuid Jüri on ikka sunnitud ust lahti hoidma. Kati on pakkunud alternatiivi kolida Jüri voodi ja kirjutuslaud rõdule, aga see tundub mulle kui emale siiski liiga ekstreemne. Pealegi, kus siis pesu kuivatada? :)
Igatahes kaalusin eile juba tõsiselt varianti soojustada Jüri tuppa viiv uks nagu välisuks :)