Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Elu nagu sebra

14 veebruar 2007 Kaja (6)

Just sõbrapäeval sain oma eksilt kuulda, et ilmselt tuleb mul hakata temaga kohut käima: juriidilises keeles väljendudes soovib ta taganeda meie abielulahutuse eelsest kokkuleppest. Mida mina, rumal, ei olnud nõudnud vormistada kohtus ja notari juures. Nüüd siis peab, et ma terve elu ei jääks istuma võimalike uute meelemuutuste pommi otsa.

Ja olin kogu aeg olnud veel nii rahul, et meil on õnnestunud normaalselt ja inimlikult, ilma kohtuta lahku minna. Sest tegelikult on ta ju tore inimene.

Näed siis.

Aga mul on lapsed, armastus, kass ja kindel meel, mille abil me kindlasti kõigest üle saame.

Mõtlen sellele homme.

Sildid :

Kommentaarid (6) -

  • Eppppp

    14.02.2007 22:25:34 | Vasta

    Uhh.
    Mul ei lähe jälle kuidagi meelest ära see notari pilk, millega ta mind vaatas, kui ma paberitele alla kirjutasin ja meie majast eksmehe heaks loobusin. Sel hetkel tundus see õige lahendus, aga hiljem hakkas mind küll kraapima, kui ma pihta sain, KUI palju kinnisvara hind oli meie abielu jooksul tõusnud.

    Ideaalseid lahkuminekuid pole. Ei emotsionaalselt ega finantsiliselt.

  • kitty

    14.02.2007 22:42:40 | Vasta

    Minu kogemus on sama: kõige kurvem asi lahutuse juures on lõpuks just see, kuidas inimesega, kellega sai kunagi nii lähedane oldud, ei pea enam ükski kunagine suuline kokkulepe, kui asi puudutab asju, raha, kinnisvara... Muidu, jah, endiselt tore inimene. vist.

  • Gea

    15.02.2007 09:51:54 | Vasta

    OMG kui ebameeldiv. Kindlat meelt ja tugevaid närve Sulle!

  • Kaido

    15.02.2007 11:02:28 | Vasta

    Eks need lahutuse asjad ole valusad alati. Minu vanemate lahutus oli nii pingeline ja keeruline, et ema ei sooritanud enesetappu vaid selle pärast, et meie olime tal kasvatada. Mäletan väga hästi, kuidas ma 12 aastase poisikesena koolist tulles ei teadnud kunagi, kas mu ema on veel elus või mitte. Kogu senise elu ja armastuse kokku kukkumine võib mõne inimese ikka päris meeletute mõteteni viia. Minu naise lahutus tema eelmisest mehest oli sarnane kui sul - algul ilusad lubadused tüübi poolt, pärast nendest taganemine.

  • Ocu

    15.02.2007 11:57:44 | Vasta

    mina jätsin kõik naisele, alates elukohast kuni supilusikateni.
    kaks kätt taskusse ja uuele elule vastu.
    säästsin ilmatu hulga närve sellega ja olen ka täna veendunud, et käitusin õigesti.
    lisaks tõi see kaasa selle, et naine ei pommita eriti elatusrahadega, maksan südametunnistuse järgi.

  • Fre

    15.02.2007 17:55:31 | Vasta

    Väga kurb lugeda, aga eks ta vist ole jah nii et meeldivaid laialiminekuid ei tule ülemäära sageli ette. Bright side of life on siinjuures see, et jagamisprobleem peitub varas, mitte lastes. Mul on jälle varaline jackpot ja laps 50% ajast, ei ole ka väga tore. Samuti suuline kokkulepe, mehe poolt peale surutud, ei tahtnud hakata väikest last kohtuteega väntsutama, sest enne lõplikku otsust peaks ta ju ka mõned aastad kuidagi vanemate vahel pendeldama. Meil oli ikka seda üksteise eest lapse lasteaiast pihtapanekut jne. Loen aastaid ja loodan et tüdruk varsti juba suur ja saab ise otsustada. Praegu käib kotid kaenlas - kunagi kuulsin mingit Ameerikamaa väljendit et see on divorce volleyball... Ja lapse ise ei räägi minuga sõnagi niiet laps kannab endas ka sidemehe kohustusi ja peab ise järge pidama et mis kus pooleli jäi.

    Igal juhul soovin Sulle südamest võimalikuld valutuid ja kiireid lahendusi. Nagu mainisid, on sul tugev toetusmeeskond ja see on peamine.

Lisa kommentaar

Loading