Mõnikord kohe on nii, et mingid mõttetud väikesed asjad muudkui jäävad ja jäävad tegemata. Nad on nii väiksed ja mitteprioriteetsed, et lükkad neid edasi, siis unustad, siis lihtsalt hetkel millegipärast ei taha neid teha... ja nii ta läheb. Päev veereb päeva järel ning lõpuks ähvardab kuhjuvate pisiasjade laviin sind täiesti enda alla matta. Õhtul voodis tulevad nad meelde ja tekitavad frustratsiooni.
Ning siis võtad ühel hetkel end kokku ja teed nad ühe ropsuga ära. Mina tegin seda täna.
Saatsin Kadrile esitluse, mida ta oli juba mitu päeva küsinud, kuid mida mul polnud küsimise hetkel mahti ja hiljem meeles arvutist välja otsida.
Tellisin Toomasele uue prompti selle asemel, mis minu talvepuhkuse ajal juba kord sai sisse loetud, aga siis kuidagi kaotsi jäi. Toomas tuletas seda mulle keskmiselt kord nädalas meelde, alati, kui mind koridori peal nägi, aga kust mul seal koridoris talle prompti võtta... ja nii see siis venis.
Vaatasin üle Mareki veebitekstid, mida ta oli ammu palunud, kuid mina aina unustanud. Võttis aega ainult 12 minuti, mida ma polnud suutnud seni mitme päeva jooksul päevakavva mahutada.
Kaasajastasin oma spordivarustuse nimekirja ekstreem.ee lehel. Seda teha, muide, oli selge rõõm ja ta oli seni tegemata lihtsalt vaba hetke leidmatuse tõttu.
Saatsin Evile Maroko jutu (nad hakkavad Toubkalile minema ja Evi arvas, et ei jõua Go Traveli ilmumist ära oodata) - jälle lihtsalt üks fail, mis tuli arvutist välja otsida ja teele panna.
Panin kokku Ökokrati auhindade listi (häbiasi, see oli seni veninud nädalast nädalasse, sest otsest kiiret ei olnud. Aga korraldaja on seetõttu pidanud olema ebamugavalt ootel).
Otsisin üles inimese visiitkaardi, kellele helistamist olen tööl mitu päeva edasi lükanud selle tõttu, et telefoninumber visiitkaardiga on kodus sahtlis.
Vastasin ära seitse eelmisest nädalst ripakile jäänud sponsorlustaotlust (sellised, mil polnud lootustki raha saada, kuid mis olid viisaka vastuseta jäänud, sest lihtsalt polnud nende vastuste kirjutamist ette võtnud).
Nüüd on hea ja õnnelik olemine.
Aga.
Aga kõige selle tõttu on jätkuvalt pooleli üks suur esitlus, mille tegemiseks ma TEGELIKULT end täna õhtul arvuti taha istutasin.