Martin (8a) tegi Karinile emadepäevaks luuletuse:
Emakene hea ja tubli
kastab minu eest mu tulbi.
Kui ka paistab päike,
mina olen ikka väike.
Mina olen alati
Sinu vastu hea.
Ema, Sinust ilusast
mõtleb minu pea.
See oli nii armas, et ma kohe pidin ta tulevaseks lugemiseks siia üles kirjutama :)
Kati (17a) alustas mulle ka luuletust, aga see lõpuni ei jõudnud:
Ei tea ma kedagi teist,
kes pannkooke teeks
kui nädal on läbi
ja kell pool üksteist.
See oli ka nii armas, olgugi lõpetamata :)