Katil on autojuhiload olnud pea aasta ja nüüd näitab elu, et pole see autojuhtimine sugugi ainult lust ja rõõm: käes on esimene liikluskõks. Küll niipidi, et ise polnud süüdi, aga ikkagi.
Kuidas see siis juhtus?
Kati käis eile Odet ortodondile viimas, ning Tammsaare-Sõpruse ristmikul sõitis taganttulija tema foori ees seisvale autole sisse. Just nimelt seisvale, mitte hetkel peatuvale või pidurdavale - ilmselt oli taganttuleva juhi tähelepanu lootusetult mujal, et ta ei keelavat foorituld ega selle ees seisvaid autosid ei märganud. Ja hoog oli tal vist päris kõva, sest pamper ja pakiluuk on ikka korralikult katki ning autos olnud Kati ja Ode pead käisid põrutusest hooga ette ja pärast vastu istme peatuge. Õhtul oli mõlemal peavalu, aga õnneks mitte selline, millega pidanuks arstile minema.
Teisel autol lendas eest numbrimärk, katki oli iluvõre ja kaardu paindunud kapotikaas. Aga siiski oli ka niipalju õnnelik õnnetus, et mõlemad autod sõitsid sündmuspaigalt omal jõul minema. Vastu ratast lohiseva pamperiga käis Kati ka süüdlase kindlustusseltsis ning remondifirmas. Viimases sikutati pamper enamvähem kohale ja kuna tuled on terved, kesklukk töötab ja pamper kah enam ratast ei kraabi, saab autot kuni remondini edasi kasutada.
Ja kui õnnetusest veel positiivseid külgi otsida, siis ilmselt on see hea profülaktika noorel juhil mingil hetkel tekkiva liigjulguse vastu. No teate küll seda tunnet, kus oled enda meelest juba piisavalt äss ja muutud seetõttu hooletuks. Nüüd ehk niipea ei muutu :)