Gümnaasiumisse mineku ja koolivahetusega seoses on meie koju tekkinud harjumatu vaatepilt:õppiv Kati. Varem ma tõepoolest ei näinudki, millal ja kuidas Kati kodutöid tegi. Eks ta jõudis koju minust varem ja õppida oli kah vähem.
Nüüd aga laekub Kati koolist (ja sellele kohe järgnevast trennist või hispaania keelest) samal ajal või hiljemgi kui mina. Esmaspäeval näiteks on ta järjest ära 12,5 tundi: hommikul poole kaheksast õhtul kaheksani. Ja hakkab õppima alles siis.
Õppida on aga tõesti palju. Eriti vene keelt, sest see on Katil eelmisest koolist nõrk, uues koolis on aga kõvad nõudmised peal.
Mõnikord olen ka mina Kati õppimisel ninapidi juures, aga suurt kasu minust muidugi pole. Vene keeles ehk veel (kuigi Mammu on asjatundlikum), aga matemaatika ja füüsika olen täiesti ära unustanud. Paat sõidab risti üle jõe, mille voolukiirus on x, kiirusega, mis seisvas vees oleks y. Millise aja jooksul jõuab paat üle jõe, kui jõe laius on z... oeh. Vähemalt on Kati ise siin ajutistest raskustest hoolimata hästi järje peal - oma esimese koondhinde uues koolis, matemaatika kursuse, sai ta 5.