Mariliis algatas blogimängu teemal, mis on sinu parim ja halvim ost. Või tegelikult küll mitte parim ja halvim, lihtsalt hea ja halb ost. Kuna Mariliis ei täpsustanud, kas tuleb valida hiljutine ost või võib vaadata ka vanu, kirjutan mõlematest. Ja mitte ainult puhtalt ostusoovituse-mittesoovitusena, vaid läbi oma isikliku prisma.
Hea hiljutine ost: Olen jube rahul oma uute prillidega, mille sain kaks päeva tagasi Instrumentariumist. Kuna mul on suur miinus (10 mõlemal silmal), tuleb osta kõige enam õhendatud klaas ja ikka tuleb hoolikalt kaaluda, millises raamis jääb see hea välja nägema ja millises mitte. Instrumentarium Optika Stockmanni poe müüja (või konsultant või optometrist või kuidas neid prillipoe töötajaid nimetataksegi), oli väga asjatundlik ja andis suurepärased soovitused. Ei tea muidugi veel, kuidas need raamid vastu peavad jms, aga esmamulje on super. Maksid ca 5000 krooni (soodustuste järel).
Hea vana ost: Only Jeans Wear must kunstsiidist klassikalise lõikega särkpluus, ostetud aastal 1998. Jah, ma käin pluusiga, mis saab varsti 10 aastat vanaks :) Ta on küll kunstmaterjal, mis mulle tavaliselt seljas ei meeldi , aga selle pluusi puhul ei saa nagu arugi. Ja kuna ta on kunstmaterjal, siis ilmselt on ta ka igavene: kangal pole mingeid kulumise märke, ehkki olen teda igal talvel tööl pidevalt kandnud. Ainult õmblused hakkavad ära kuluma - üht varrukat pidin juba uuesti kinni õmblema ja . Maksis 599 krooni, mäletan väga täpselt, sest see tundus aastal 1998 üüratu summa. Aga pluus meeldis ja olin just kätte saanud oma kontoririiete kompensatsiooni. Jah, ma olen töötanud firmas, kus sellist raha kaks korda aastas maksti, ja heldelt. Aga siis pidi ka tõesti viimase peal välja nägema, kõrgeima ülemuse (mees) pikk laitev pilk minu esimese värskuse kaotanud kingadel sundis mind kord näiteks peaaegu põrandast läbi vajuma. Tema silma alla ma oma kümneaastase pluusiga igaks juhuks ei läheks :)
Halb hiljutine ost: See on tegelikult ostmata jätmine. Oli võimalus osta väga hea LCD-monitor väga hea hinnaga (tuttava kaudu), aga tol hetkel polnud vaba raha. Ja müüki ei saanud ka edasi lükata. Nüüd ma kahetsen, et oleks selle raha kasvõi laenama pidanud ja ikka ostma.
Halvad vana aja ostud: kallis kosmeetika. Asjad ise pole muidugi üldse halvad, aga ma tõesti ei tea, miks ostsin ma endale megakalleid huulepulki, lauvärve või puuderkreeme. Ma ju ei kasuta neid, või kasutan kord-paar, ja siis jäävad nad seisma, lähevad vanaks ja tuleb ära visata. Viimasel ajal on õnneks näha paranemistendents: ma ei ole selliseid asju endale enam ostnud, vaid kui midagi aegajalt vaja, pätsan tütarde kosmeetikat. Nemad, muide, on ostnud kordi odavamate sarjade tooteid ja seda on neil lademes. Aga et ripsmetushsh peab hea olema, selle on juba ka nemad ära õppinud :)
Palli edasiandmisega jään hätta. Kes seda loeb, on teretulnud kaasa lööma!