Täna aasta tagasi käisime Leivoga Õnnepalees ning meist said juriidiliselt abikaasad ja mina sain uue perekonnanime.
Pulmapäevast sai see päev erinev selle tõttu, et esiteks on pulmapäeval niigi ärevust ja tegemist nii palju, et polnud tahtmist ena seda käiku sinna vahele mahutada. Teiseks ei tahtnud me selle vaheetapiga väntsutada oma rohkeid külalisi, nii et ei olnud mõtet plaanida seda ka peo ja tseremoonia osaks. Kolmandaks - mis seal salata, meil oli teatud eelarvamus perekonnaseisuametnike veidi masinlike tseremooniate suhtes, mistõttu sai kohe kõrvale jäetud ka variant tellida paaripanija peopaika (mis pealegi oleks maksnud ebamõistlikult palju raha).
Nii et läksime siis kahekesi ja pulmadest neli päeva varem ja tegime selle protseduuri ära.
Ja muidugi tähistame me järgnevatel aastatel ikka pulmapäeva, millel on meie jaoks ka sisuline tähendus, mitte seda registreerimise ehk vormistamise päeva.
Aga ikkagi on täna omamoodi juubel - esimene aasta uue nimega :)