Reede õhtul kaalusin käes mõtlikult oma retuuse ja kaalutlesin, kas nendega joostes hakkab külm või mitte. Ja siis äkki tuli hämmastav äratundmine, et mina ju seekord ise ei võistlegi, vaid olen hoopis korraldajate poole peal :)
Hiiu meistrivõistluste korraldamise põhiraskust kandsid muidugi Jaanus ja Evelin ning tegelikult ka nende lapsed, kes olid tõsiselt vaeva näinud hoovi riputatud suure plakatiga ("Mul on jalas edaev toss, mina olen jooksuboss") ning puust medalite maalimisega. Ette rutates tuleb küll öelda, et medalid jäid kohapeal jagamata, sest neid kattev puidulakk polnud jõudnud veel kuivada (või vähemalt haises hirmsasti). Ning eelarve ja toitlustuse eest hoolitses lisaks Evelinile Kaire, kes oma hiljutise jalavigastuse tõttu ei saanud ise rajale minna ja oli seepärast valmis kogu kambale kasvõi kartulisalatit hakkima. Nii hulluks asi õnneks siiski ei läinud, sest vana hea Selver ulatas selles osas abikäe.
Koduekstreemiks nimetatud võistluse põhimõte oli tavalisest erinev. Nimelt polnud meil punkte maha pandud, vaid kaardile märgitud punktides käimist tuli tõendada vastamisega küsimusele, millele vastuse leidis ainult kohapeal (või siis väga heade kohalike teadmiste abil, ka see varaiant oli tegelikult lubatud). No näiteks: nimeta neli kehaosa, mis on õunatuumafüüsiku kujul, millised tähed on hoone illuminaatorikujulistes akendes, mitu astet on suusahüppemaäe metalltrepil, mis on kirjutatud Glehni botaanikaaia seinaorva peidetud pudelis olevale paberile jne. Ning Vanakal oli lisaülesanne: vastata õigesti ära viis olümpiateemalist küsimust. Kuna küsimused olid koostatud koolilaste poolt, olid need täiskasvanutele (hoolimata valikvastustest) ikka tõeliselt rasked - ilma trahviringita (muidugi Vanakast alla ja taas üles) ei pääsenud keegi. Kuna seda oli küsimuste raskust arvestades ka ette näha, oli reegel aga see, et sõltumata valesti vastatud küsimuste arvust tuli teha ainult üks trahviring (võistlejad said selle teada muidugi alles pärast vastuste äraandmist).
Kuna täna oli kadrilaupäev, oli meil algul ka naljaga pooleks plaan saata võistlejad Kruuda juurde kadrisandiks (komme peaks seal majas ju ilmselt olema), aga jätsime selle igaks juhuks siiski ära. Noh, et võibolla Kruudal siiski enam kommi pole ja meediaportaali katridele pakkuda pole ju kombeks...
Pärast vaatasime igasuguseid reisi- ja spordipilte ning oli muidu tore olemine. Toimus auhindade loosimine, mille suurim naerupahvak oli ilmselt hetk, kui Maare sai loosi tahtel Pelgulinna Sünnitusmaja T-särgi. Kahjuks aga pidime meie Leivoga lapsevanemakohustuste tõttu vara lahkuma, mis oli ka ainus pisipuudujääk selles ülitoredas laupäevaõhtus.
Ja kuna Hiiu meistri tiitli napsasid pingelises heitluses Maare ja Heiti, sai võistluse järel sujuvalt kokku lepitud, et järgmine võistlus toimub siis nende korraldatuna Kalamaja kandis :)
____
Lisatud Leivo parimad palad ja Heiti-Maare juhend, kuidas saada (või vähemalt kuidas nemad said) Hiiu meistriks.