Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Honda ja Kasutu

15 september 2006 Kaja (19)

Tänu Gea vastavastatud kosjamooriandele, on meie kiisul Kasutu Meow (aka Kisti aka Kiddy aka Miug) külas innukas kõuts Honda. Korteris käib tormiline kassiflirt.

Honda ja Kasutu 1

Esmakohtumine. Kõrvad veel kergelt lidus, saba hoiatavalt vonksumas. Sa oled vist küll tore, aga hoia eemale!

Honda ja kasutu 2

Tunnid on möödunud, usladus kasvanud. Kasutu on lõõgastunult külili, kuid jälgib valvsalt Hondat, kes tema ümber innukaid auringe teeb. Kassidel kontrollib olukorda emane, kõutsi ülesanne on olla talle meelepärane. Veel pole Kasutu lõplikult selgusele jõudnud, kas Honda on piisavalt hea talle poegi tegema.

Kassid3

Piiramine jätkub. Tunnid kuluvad.

kassid4

Jah, küllap ta on. Aga kõigepealt on vaja kõutsi ikka kiusata ka. Valjusti nurrudes võrgutavalt maas aeleda, aga kui teine lootusrikkalt ligi tuleb, siis turtsudes käpaga anda. Muidugi mitte kõvasti, sest päris eemale ei taha ju ajada. Aga las ootab ja vaatab veel.

Sildid :

Kommentaarid (19) -

  • ieska

    15.09.2006 13:14:51 | Vasta

    Kahju, väga kahju, sest ma olen oma silmaga näinud, et varjupaiga väiksed hallid kiisud on sama armsad kui nn. "oma" väiksed hallid kiisud.
    Tõsi küll, vikerkaarel on kohta kõigi jaoks Smile

  • Gea

    15.09.2006 13:25:23 | Vasta

    eks see varjupaiga-kampaania on ka oluline, aga mu meelest läheb vähe pealetükkivaks juba

  • Kaja

    15.09.2006 13:27:26 | Vasta

    Mis teha, inimene on emotsionaalne ja ebaratsionaalne olend. Tahtsin ise sünnitada oma lapsed, mitte lapsendada kolm Etioopia orbu. Ja tahan oma kassil lasta sünnitada tema oma pojad, ehkki kahtlemata saaks kassipoegi ka loomade varjupaigast...

  • ieska

    15.09.2006 20:51:12 | Vasta

    Kampaaniast rääkides, Kaja ja Gea, kilekotid maja taga metsas ja järve ääres roostikus on ka vähe pealetükkivad juba.
    Loodan südamest, et need hallid kiisud leiavad kõik kodud.

  • Kaja

    16.09.2006 08:08:02 | Vasta

    Igal juhul ei satu nad kilekotti vms. Tõttöelda mõjub see solvanguna, et Sa seda minust üldse oletad.

  • Tarmo

    18.09.2006 13:23:48 | Vasta

    Varjupaik ei ole kampaania, vaid kurb tegelikkus. Meil on liiga palju kasse,
    ; kõigile ei jätku kodusid ega hoolivat pererahvast. Iga ära hoitud paaritus on suur heategu. Ei ole mõtet mängida jumalat kinnitades, et sa suudad oma kassi poegadele ja nende kasside poegadele ja omakorda nende poegadele tagada kassiväärse elu.

    See lapsemeelne antropomorfism toob meie tänase Eestis loomapidamiskultuuriga kaasa kilekotid metsa ääres ja jõgedes või siis õnnetud kassid varjupaigas. Ilmselt mitte sündivas pesakonnas aga 2,4 või 6 põlvkonda hiljem suure tõenäosusega. Ja tahad sa seda või mitte, Väike Prints on sulle sinu vastutuse kohta öelnud.

  • Kaja

    18.09.2006 14:17:40 | Vasta

    Taaskord tõmbaks paralleeli inimeste maailmaga: kas on vastutustundetu sünnitada siia ülerahvastatud maailma lapsi, kui juba praegu ei jätku kõigile toitu ja eluruumi ning mõne põlvkonna pärast võib toimuda ökokatastroof?

    See võib tunduda ülepingutatud seosena, aga küsimus on ilmselt vaatenurga haardes. Sarnaselt siinsele teemaarendusele, kus kaitsen oma otsust saada oma kassile pojad, on mulle tuliselt selgitatud ka seda, kui vale ja vastutustundetu on olnud mu otsus saada lapsi.

    Aga ma kinnitan jätkuvalt, et olen mõlemat teinud täie teadlikkusega. Tõsi, ma ei suuda garanteerida ei oma laste ega kasside heaolu edasistes põlvkondades. Aga vaadates elu sellest aspektist, oleks ilmselt olnud tark tegu üldse sündimata jääda...

  • Merlis

    18.09.2006 15:04:17 | Vasta

    Tere Kaja,

    loen Sinu blogi pidevalt ja juba mõnda aega. Siiani olen lihtsalt, distantsilt, nautinud Sinu väga mõnusat kirjutamisstiili. Seekord aga otsustasin, et ka küsin.
    Paralleel inimeste ja loomade vahel on hea, ja ma saan aru, miks sa oled lapsi sünnitanud. Aga ma veel ei saa aru ja tahan küsida, et miks Sa tahad, et Sinu kassil oleks pojad? Miks see on Sinu jaoks oluline?
    Sinu puhul ei ole mul kahtlustki, et kassikesed ei lõpeta kusagil kilekotis ja ma olen nõus ka sellega, et tõsiasi kui kole ja kuri koht on maailm ei ole põhjus mitte sünnitamiseks (ei inimestel, ega loomadel), ometi, miks on oluline, et Su kassil oleks pojad? On see oluline Sinu või Sinu meelest tema jaoks?





  • Kaja

    18.09.2006 15:36:34 | Vasta

    See on oluline minu enda ja laste jaoks. Näha ja tunnetada seda ime, kuidas armastatud lemmikloom paisub, pojad saab ja emaks hakkab. Minu lapsepõlves olid vanaemal maal loomad ja ma mäletan, milline rõõm oli alati kõigi loomalaste üle.
    Loomal endal ei juhtu minu teada midagi halba ei füüsiliselt ega emotsionaalselt, kui tal poegi ei ole. Ta ei oska neid igatsedagi. Aga kui tal need on, on see imeline ja inimesel on selle nägemisest palju õppida. Isetut armastust. Vihata karistamist. Piiride kehtestamist. Inimese kogemus loomaperekonnaga kooselamisest on minu meelest hindamatu, midagi märksa enamat kui lihtsalt lemmiklooma pidamine.

  • Merlis

    18.09.2006 16:19:36 | Vasta

    Aitäh vastamast.
    Jah, Sul võib olla isegi õigus. Ma ise olen ennast alati väga õnnelikuks inimeseks pidanud - ma olen kasvanud maal sõnaotseses mõttes koos loomadega, näinud loomi sündimas, kasvamas ja suremas ka. Ja kindlasti on see teistmoodi kui lihtsalt lemmiklooma pidamine. Just selle tõttu, mida Sa välja tood.

    Aga põhjus, miks ma Sinult küsisin, et millepärast Sa oma kassile poegi igatsed ongi tegelikult see, et viimasel ajal ma olen ise küllaltki suures segaduses olnud. Ühest küljest ma mõistan ieskat ja tema kurbust/ängi kodutute loomade üle (minu praegune koer on varjupaigast ja seal tõesti oli kole, ja tema enam poegi ei saa, see otsus tuli sealnähtu põhjal kergelt), teisalt aga ma saan Sinust aru ja olen Sinu paadis ka.
    Mind huvitaski, mida mõtleb inimene, kes on võtnud sellise vastutuse ja millised on tema põhjused.

    Aga selle kohta, kas loomad emotsionaalselt igatsevad poegi, ma ei teagi päris täpselt. Olen näinud koeral nn ebatiinust. On see puhtfüüsiline-hormonaalne häire? Teaduslikust seisukohast vist küll.


  • Klaara

    18.09.2006 23:06:01 | Vasta

    Tervist, tahtsin toetada, et see on Kaja pere otsus, kuidas talitada. Koeraomanikuna tean, et koeral on füsioloogiliselt soovitatav vähemalt üks kord poegida, võib-olla on kassidel ka nii, ei tea.

  • ieska

    19.09.2006 12:44:03 | Vasta

    Kajal ON ilusad põhjendused, äärmiselt loogilised ja mõistetavad. Pole midagi öelda. Ilmselt mõtleksin ma isegi samamoodi nii laste kui loomade seisukohast, aga kuna seda pahemat poolt olen sel sügisel tugevalt üle taluvuspiiri näinud, siis jah.

    P.S.
    Klaara, millisele aadressile ma hulgi neid 1x saadud (ja uputatud )kassipoegi toon?

  • Brr

    19.09.2006 14:30:02 | Vasta

    issand, läheb ikka täitsa üle piiri juba

  • Taga Targemaks

    20.09.2006 01:01:52 | Vasta

    See on juba mitte ukse taga solvamine, vaid suisa teise koju sisseronimine. Kaja võiks ilmselt mõned kommentaarid ära kustutada.
    Hädalda oma blogis edasi.

  • Kaja

    20.09.2006 11:13:03 | Vasta

    Liiga teravaks ja isiklikuks minev tõekuulutamine hakkab alati iseendale vastu töötama. Sellest on antud juhul küll kahju, aga ma siiski jätan kõik kommentaarid alles - eks ka nende põhjal saab oma seisukohti kujundada.

  • Helena

    20.09.2006 19:37:51 | Vasta

    Eks kõik sõltubki vaatevinklist. Suure tõenäosusega inimene, kes elus korra varjupaiga koledust näinud, oma triibikule poegi ei tee.

    Kindel fakt on see, et Eestis hetkel kassidele kodusid enam ei jätku ja sündivad pojad võtavad kodu mõnelt teiselt, juba sündinud ja kodu otsivalt kiisult.

    See ei pea olema Kaja mure, aga võiks olla.







  • Lee

    20.09.2006 21:15:22 | Vasta

    Nojah, ma ka sellest "tagurlikust klannist", et vähemalt korra peaks üks kodukoer (või -kass) poegida saama. (Oma koeraga on see kogemus, et kutsikatest sain lahti hõlpsasti ja ilusasti, kahe koerasaanuga suhtlen kuigivõrd senini ja veel paar kuud pärast viimase kutsika uude kodusse minemist tuli telefonile alatihti kõnesid "Kas teil on neid suure koera kutsikaid veel?". Ah jah, ja tuttav kennelipidaja räägib kaks aastat kosjajuttu, et mõni tema tiibetlasepoisist minu segaverelisele kaukaaslasele pojad võiks teha - lubades lausa kutsikatele ise kodud hankida. Praegu me ei viitsi... Aga kui juhtub, siis ma loodan, et hätta me kutsikatega ei jää.) Ja ma arvan, et kui igaüks ise oma loomalaste eest vastutab, siis on probleem lahendatud. Selline piiratud seisukoht...Smile

  • Kaja

    22.09.2006 22:42:58 | Vasta

    Kummutamaks eksiarvamusi, et ma ei tea, mis asi varjupaik on ja pole seal käinud - olen küll, isegi korduvalt (mitte muidugi ise loomi sinna viimas, aga muudel erinevatel põhjustel). Aga ikkagi on mul arvamus, et armastatud kodukassi poegade ja lemmikkoera kutsikate turvaline maailm pole sellega üksüheses seoses.

  • Anu

    22.09.2006 23:01:05 | Vasta

    Noh, mina lasin ka oma kassil poegi saada, koguni 4 pesakonda. Enamuse neist andsin kuulutuse kaudu ära. Ma olen varjupaika rahaliselt toetanud, kui nüüd see õige natuke suudaks korvata mu suurt süüd - lasta oma kassil poegi saada. Ja kui ka olen selles süüdi, siis vabandage väga, aga kui see tõesti keelatud või ebamoraalne/-normaalne on, siis võetagu vastavad seadused vastu - sundsteriliseerimine 9-kuuselt. Õige pea hakkab ka tavaline kodukass maksma tõukassiga sama hinda või surevad nad üldse välja. Aga kes siis hiiri püüab?

Lisa kommentaar

Loading