Käisime uisutamas. Haapsalu ümbruse lahtedel on ilus sile ja tugev jää, meie kasutasime Saunja lahe oma. Leivo tegi mõned pildid ka. Sellel nädalavahetusel kahjuks vist minna ei saa, sest lund on palju juurde tulnud. Aga ehk saab siis suusatada...?
Hommikulogistika testitud. Sellest veerandist käivad Ode ja Jüri siis koolis Valdekus ning nende tunnid hakkavad 8:30. Veerandi kaks esimest päeva läksid minu jaoks harjunud rada pidi (sõitsime hommikul koos Katiga, kelle tunnid hakkavad 8:00 kesklinna ja mina sealt edasi tööle), sest Ode läks kooli teiseks või kolmandaks tunniks ning Jüri eelistas minna koos sõpradepundiga bussile. Täna aga tuli siis esimene täistiir Lilleküla-Estonia teater -Pärnu maantee-Vabaduse-Valdeku-Pärnu maantee-Järvevana-Lasnamäe. Oli tegelikult palju lihtsam ja kiirem kui arvanud olin.
Päevad pikenevad. Ei tea, kas see on soovmõtlemine, mängib rolli mahasadanud lumi või on tõesti need lisandusvad valge aja minutid nii olulised - aga päev tundub olevat juba palju pikem. Meenutan siinkohal taas Väljaotsa Memme, kes minu lapsepõlves näitas talvisel koolivaheajal päeva pikenemise näitlikult ära: märkisime igal õhtul, millise puu juurde päike meie saunataguses metsamüüris loojub. Memm ütles, et iga päevaga on Päike taevavõlvil kukesammu võrra pikema maa... ja nii oligi. Nädalaga jõudis päikesekera kadumine ühe kuuseladva juurest juba järgmise juurde.
Nii palju tööd. Aasta viimased päevad ei möödunud mitte kolleegidega kohvinurgas hõõgveinitades, vaid hoo ja hoobi vaheta arvuti taga ning õhtuti sai koju tavapärasest hiljem. Ja uus aasta jätkub samamoodi. Noh, eks seda ole paljud öelnud, et majanduslanguses tuleb senise tulemuse saavutamiseks kaks korda rohkem vaeva näha...
Murelikke mõtteid. Mammu on viimasel ajal käitunud kuidagi murelikukstegevalt. Revideerib oma asju ja teeb lastele kingitusi moel, mis mõjub nagu... mälestuskingituse tegemine. Ja ei lase endalt välja meelitada, kas arst on tema tervise kohta midagi halvenevat öelnud. Eile temaga "pragades" sai lõpuks siiski kätte ka positiivsemad noodid, nii et loodetavasti on tegu samasuguse mööduva meeleoluga nagu oli poolteist aastat tagasi, kui Mammu ilma otsese põhjuseta arvata võttis, et septembris sureb tema ära. Ja kui september läbi sai, sai läbi ka tema murelikukstegev meeleolu. Väga loodan, et ehk on seekord samamooodi.
Uus köögiabiline. Ode valikul tellisime Swedbanki krediitkaardi punktide eest aurutaja. Oleme juba hoogsalt kasutanud ka ja tema plussid ära näinud. Aurutatud köögivili on lausa üllatavalt hea ning riis ei kõrbe põhja. Aga peamine miinus on muidugi ka selge - et jälle üks päris suur asi köögis juures :)
Kissu ja Kassu. Meie kassid ei jõua kuidagi kokkuleppele väljakäigukasti sisu osas. Kisti (Kissu) eelistab tükeldatud ajalehti, Tiffany (Kassu) kassiliiva. Ja vastavalt sellele, kelle eelistus parsajagu kastis on, teeb teine oma häda demonstratiivselt mujale ja see on kõike muud kui meeldiv. Peab vist kaks kasti sisse seadma (ehk siis jälle natuke ruumi kulutama).
Kevadeootus. Märtsikuud ootasin ma nii ärevate tunnetega viimati siis, kui Kati sündimas oli. Nüüd, teistel põhjustel, jälle :)