Ma olin juba paar aastat mõelnud, et peaks minema inglise keele kursustele: tahaksin paremini rääkida nii grammatika kui sõnakasutuse elegantsi osas. Ja et ei peaks igasuguste ettekannete ja esinemistega nii palju vaeva nägema oma sõnu ette põhjalikult läbi mõeldes... Tahtsin õppida just rääkimise pärast, sest kirjalike tekstide koostamisel - kui on palju aega grammatikat kaaluda ja sõnastiku abil parimaid sõnu otsida-, saan täitsa toredalt hakkama. No ja muidugi poleks paha ka nende kirjalike tekstidega kiiremini ja vähesema kaalumisega hakkama saada.
Aga mõtetelt tegudeni jõudsin pärast seda, kui kõige kõrgem pealik välismaalt Eestis käis. Suure auditooriumi ees peetava esinemise lõpus soovis ta tekitada avatud diskussiooni (haa, ilmselt polnud ta enne eestlastele esinenud :) ja tekkinud piinlikus vaikuses tegin mina siis otsa lahti ja küsisin esimese küsimuse. Siis mõtlesingi, et vähemalt selliste olukordade puhuks pean oma kaugeltki mitte maailma parimat inglise keelt lihvima - nüüd ja kohe.
Nüüd käingi kaks korda nädalas keeltekoolis, kus alustuseks on taaskordne sukeldumine ajavormide imepärasesse maailma. Tervitused siinkohal perfekti kestvale tulevikule ehk lausetele stiilis "homme kella viieks olen ma juba 15 tundi töötanud" ja nende erisusele perfekti tavalisest tulevikust ("järgmiseks kuuks olen ma siin 15 aastat töötanud"). Et nagu mida :)