Uskumatu, kui kiiretsi kevad tuli! Kuu aega tagasi olid siin veel hanged, nüüd sai autoga õue sõita ning krookused ja lumikellukesed õitsesid mesilaste rõõmuks nagu hullud.
Aga sama hullud on olnud ka mutid, kes on praktiliselt terve õue üles kündnud. Huvitav, miks nad ei võiks seda teha kartulipõllul või peenramaal?
Tegime väikese tiiru ka külas. 
Lihuniidu platsil on külarahvas teinud ära suure töö, et see koht saaks taas oma nime teise poole vääriliseks ehk niiduks: võsa on maha võetud, jõelooge paistab kõrgele ja kaugele (pilt on tehtud tee pealt Paunamäelt) ja 4.mail, “Teeme ära!” talgupäeval toimuvad ka siin kändude juurimise talgud. Mina jälle kahjuks osa võtta ei saa – nii kolimise kui oma selja pärast… Aga eks mul ole siis hiljem rõõm tulemust imetleda 
Muidugi tegime isaga ära ka hulga jõukohast tööd, mina näiteks võtsin maha kõik need taimed, mis suveks kempsu varjama kasvavad ning talvel puitunud varte lasuks muutuvad. Ja isa võitles kangelaslikult muttidega: päeva lõpuks olid kõik nende vaevaga ja aja jooksul küntud hunnikud jälle maapinnaga tasaseks lükatud.