Jaanipäevaste puhkepäevade käigus võtsime Leivoga ette ka väikese treeningmatka: tegime rattaga tiiru ümber polügoni, alustades Läsna juurest ja lõpetades Soosillal.
Oli liiva, muda, militaarehitisi ja hoiatussilte. Vahvaim koht oli õppeharjutuste maja, kus aknaavad liivakottidega blokeeritud, ja ilmselt veetõkke ületamise harjutamiseks ehitatud toestatud kallastega tiik, kust mõlemalt viis vette tankilaiune tee.
Küll aga tüdinesin ma ära pikast kanarbikunõmmest ja lõputuliivastest teedest. Vastutulelikult organiseeris Leivo mulle siis hea sileda raja – keerasime ratastega Kõnnu Suursoo peale, kust viib üle matkarada-laudtee. No seal polnud tüdimusest jälgegi, kogu organism pühendus kartmisele, et ratas kahe pikilaua vahele kinni ei jääks ja adrenaliin oli tohutu.
Kuskil liivateede pärapõrgus aga helistas Maare küsimusega, mis hetkel võtta leivataignast järgmise teo jaoks juuretis. Tema jutt kõlas kui kõne paradiisist, kus ollakse rõõmsad ja puhanud ja sahver on täis sööki ja tuba leivalõhna :)
Õnneks aga jõudsimegi varsti peale seda koju tagasi ning saime grillima asuda ning rõõmsaks ja puhanuks hakata.