Sellel sügissemestris loen Tallinna Ülikoolis avalikke suhteid kultuurikorralduse magistrantidele. Tegu on tõelse maratontsükliga: kuus loengut järjest, terve laupäeva ja pühapäeva. Päris pingutav nii mulle kui kuulajatele, aga see-eest ei pea broneerima mingit õhtust või nädalalõpust aega kuuel nädalal. Ainus raske hetk on see, et sellise korralduse juures ei saa õppuritele vahepeal kodutöid anda. Eks siis suhtun seda tõsisemalt arvestustöösse.
Ja oktoobri algul pean ühe loengu magistrantidele EBS-is.
Lisaks sellele, et õpetamine - eriti magistrantide õpetamine - on emotsionaalselt ergastav, annab see ka lisaraha koduse eelarvega muretumalt hakkama saamiseks ja edasiste toredate kulutuste plaanimiseks.