Andres levitas täna üleskutset, et 29.detsembril saab Rocca al Mares joosta heategevuslikku maratoni. Jooksjatele on osavõtt tasuta, iga jooksja pealt annetab maratoni toetaja 4200 krooni liikumispuudega lastele.
Ma pole siiani küll uneski plaaninud, et jookseks õige aastalõpus maratoni. Eriti olukorras, kus viimane sportlik liigutamine oli oktoobris rogainil ning pärast seda on toimunud liikumine valdavalt ainult toolist autoni ja vastupidi. No ja 5km suusatamist Odega vahepeal ka.
Aga siiski. Mingi ahvatlus tiksub kuklas, et prooviks. Finishi sulgemise aega pole öeldud, kuid usun, et 6 tundi lastakse rajal olla küll. Ja 6 tundi oleks sihuke mõnus perspektiiv - ei liiga pikk, et pikkuse tõttu juba kurnavaks muutuks, ammugi mitte kiiruse poolest väsitav. Teeks rahulikult, algusest peale 7 km/h. Ja kui lõpus liiga palju energiat peaks olema, siis viimase ringi kiiremini.
Ainus mure on spordivabal ajal hellikuks jäänud jalad. Põlv, mis pideva koormuseta kipub valutama hakkama, kui ta jälle tõsisemalt tööle pannakse. Tallad ja kannad, mis vahepeal pehmeks pimsskivitatud ja seega rakkuminekualtid.
Igatahes - ma mõtlen selle peale. Kindel veel pole. Kui aga leidub keegi, kes kah samadel tingimustel selle eksprompt-maratoni läbida tahab, tekiks juba tugev kollektiivi jõud ja oleksin kindlam tulija.
Maratonimõttest innustust saanuna ajasin täna spordiriided selga ja tegin Stroomi rannas rahuliku 8km sörgi. Et kehale meelde tuletada, mis asi jooksmine on.
Väga mõnus oli end üle hulga aja jälle retuusides tunda. Osalt ka sellepärast, et spordivabal perioodil on jälle mõned kilod kadunud (kui energiat ei kulu, ei taha ka pidevalt süüa) ning peeglist vaatas vastu keegi kaunis ja naiselikult sale tegelane. Sportlikud ja reljeefselt välja joonistuvad lihased on meeste puhul küll ägedad, kuid naistel paraku mitte, nii et nende taandumise üle on mul spordihooaja lõppedes alati hea meel.
See, muide, on tugev miinus maratonil osalemise vastu. Kindlasti on pärast 42km läbimist jalad hulk aega nii puised ja soonilised, et ei taha isegi retuuse, ammugi mitte sukki jalga panna. Ja aastalõpp on ju ukse ees...
Aga veelkord: ma mõtlen selle üle.
___
Täiendatud kaks päeva hiljem: Paningi end kirja!