Kui ema Väljaotsa Memme aastate eest esimest korda talveks linna tõi, jäi maal üle toatäis lilli - kütmata majas nad ju talve üle ei ela. Jagasime neid siis oma kodude vahel: mina tõin endale kaks Memme jõulukaktust ja ühe ripplille, mille nime ei tea.
Jõulukaktused, mis maal Memme käe all igal aastal lokkavas roosas õiemeres olid, õitsesid minu juures ainult esimesel talvel - siis, kui nad olid värskelt maalt toodud. Valusalt ja ilusalt. Hiljem pole see kõigi nende aastate jooksul enam kordunud.
Sellel talvel, just jõulu eel, suri Memm. Ja nüüd pistis ühel jõulukatktusel oma nina arglikult välja väike roosakasvioletne õis.
Kas see tähendab, et nad on nüüd on need minu lilled ja lubavad endale ka minu juures õitsemist...?