Jõulukuuse tõime maalt oma metsast. Käisime Jüriga natuke kolamas, ja seal ta oligi - ilus kahar kuuseke, minust veidi pikem. Mahtus ka autosse ära.
Ikka veel harjumatu (ehkki võiks lumevaeste detsembrite tõttu juba harjuda) oli tuua jõulukuuske oludes, kus lund pole maas kübetki ning jalad kobisevad pooleldi külmunud maal. Jah, ainult pooleldi - ja ka kraav oli kaetud vaid nõrga jääkirmega ja soisematel aladel varitses mätaste vahel vesi.
***
Kolisime minu voodi elutoast tüdrukute tuppa, et saada elutuppa ruumi ja avarust. Tüdrukute toast sai omakorda elutuppa viidud väiksem diivan - et ikka istekohti jaguks. Ja muidugi on seal kuusk, mille Ode ilusti ära ehtis.
***
Külastasin Abakhani ja ostsin kokku uusi diivani- ja lauakatted. Et jõulud ikka meeldejäävalt välja paistaksid. Eriliseks lemmikuks sai vanaroosa siid, millest sündis laudlina.
***
Laua laename tänavu ema ja isa käest. Isa on meisterdanud diivanilaua peale käiva hingedel plaadi, mille taha ehk 10 inimest jõululõunal istuma mahutab. Plaadi tõin juba ära, lauaga saab tegelda hiljem.
***
Kingid on veel pakkimata, aga küll jõuab :) Mõned on isegi veel ostmata, aga ma vähemalt tean, mida tahan.
***
Leivo juures on remont jõudnud niikaugele, et saime kardinad uuesti ette riputada. Uute akende ette.
***
Vähehaaval otsin ja ostan kokku jõulusööke, selliseid, mis muidugi seista kannatavad. Praekapsad, küpsetusshokolaad, maalt toodud pohlamoos ja külmutatud vaarikad. Ode idee oli, et küpsetame tänavu hane - see ootab nüüd Karini sügavkülmikus (minu enda sügavkülmik on üpris väike, sinna ei mahuks). Muidugi oleks oluliselt parem saada mittekülmutatud hane, aga kartsin ostu liiga viimase hetke peale jätta. Parem külmutatud hani kapis kui jahutatu kesk jõulueelset trügimist turul :)
***
Aga mis on jõulustress? Minu ainus jõulustressi tekitav faktor on liiga palju inimesi neil hetkedel, kui ka mina suvatsen poodi minna :)