Jõulupidustused algasid tänavu tööjõulupeoga. Kuna eelnenud nädalasse olid jäänud pingelised tööpäevad (keegi twitterdas, et keelekümblus käib läbi katastroofi - Estonia hukkumine õpetas rahvale selgeks termini "vöörivisiir" ning meie kräšš "tuumikvõrgu"), tundsin end äärmiselt väsinuna ning plaanisin varakult koju minna. Aga pidu oli äge nagu ikka, tühja kõhu peale joodud vein mõjus ja nii saatsingi Leivole rohkete kirjavigadega järeletulemispalve alles pärast südaööd. Ah jaa, vahepeal oli hädasti vaja ka peo fotostuudios hüppepilti organiseerida - pikas kleidis ja tikk-kontsadega, eks ole. Ilmselt ainult tänu venttis toimunud hüppeharjutustele toimus maandumine edukalt ja kontsad jäid terveks.
Järgmisel hommikul oli tuumapohmelli tunne. Terve pühapäeva veetsin voodis, kus Leivo mind aegajalt piilumas käis. Tegelikult, nagu hiljem ilmnes, olin saanud ka külmetuse ja äärmine nõrkus tuli ka päris korralikust palavikust...
Pühapäeva õhtul käisime Leivoga veel ka teatris "Pansot" vaatamas. Hea tükk oli, ehkki ilmselgelt tulnuks kasuks parem teatriajaloo tundmine, et kõigest süvitsi aru saada.
Ning nädalavahetuse viimase pooltunni veetsin soojalt riidesse topituna õues, et daamiliku aeglusega väärikalt lumelabidat liigutada ja "Tantsud tähtedega" finaalsaate stuudiost saabuva Kati ja Ode auto jaoks ilus pesa süvistada.