Kati käis Rocca-al-Mares rullitamas ja avastas, et on valmis saanud jupike uut sileda asfaldiga rannapromenaadi - seda, mis peab hakkama ühendama Stroomit Kakumäega. Muidugi oli ta elevil ja hädasti oli vaja ka mind sinna uisutama vedada - et lahelahe.
Tegelikult oli kurvidega laskumine, õnneks piisavalt laial teel ja kedagi ees kah ei olnud. Aga pärast mul jalg ikka tudises üleelatud hirmust - ikkagi esimene kord ja ei teadnud ju, kuidas tee läheb ja kui suure hoo sisse saab.
Õhtul käisime Leivoga veel Pirital jooksmas. Märksa turvalisem ja tuttavam tunne :)