Kuna muttide-vesirottide lõksud, mürgid jms tehnilised/keemilised vahendid mingit tulemust pole andnud, otsustas isa katsetada looduslike tõrjevahenditega ning meelitada saunataguses metsas juba aastaid huikav kassikakk (või mis iganes ta on, ütleme lihtsalt öökull) õuele lähemale.
Kiire telefonikõne Jürile aitas googeldada kaku pesakasti mõõdud ning kui ka Jüri ise maale läks, saigi vägev pesakast kokku pandud.
Ja muidugi ka puu otsa viidud – siinkohal peab märkima, et puu otsa ronis isa ise. Nii et ärgu tulgu ta enam ütlema, et vanadus kallal ja selle vastu ei aita miski – isa turnis isa kuusel nagu karjapois, jättes Jüri rolliks pesakasti köiega üles vinnamise.
Sellisena see pesakast siis üles sai.
Ja sama veidi kaugemast vaatest:
Nagu isa lõpetuseks ütles: kui vaid nüüd see kakk kah kasti omaks võtaks!