Eile õhtul said Leivo pool talvepuud keldrisse kantud ning pärast Heiti ja Maare pool katusel ronitud. Mina ja Maare vaatasime katusel niisama, aga mehed korraldasid töise köieharjutuse "Vihmaveetorude puhastamine": Leivo julgestamisel laskus Heiti mööda korralikult kaldus plekk-katust servani, et koukida vihmaveetorude otstest välja sinna kogunenud kultuurikiht.
Kuna minul midagi teha ei olnud, oli seda enam aega niisama olla. Katusel oli... kuidagi ootamatult emotsionaalne. Selline kassi tunne - oleks lausa füüsiliselt tahtnud mõtlikult saba vonksutada ning siis aeglaselt mööda katuseharja korstna taha jalutada.
Viimast, muide, ma tegingi, sest katuseharjal oli korstnapühkijaredel.