Kisti on juba neljandat päeva tõbine- paar esimest päeva oksendas, nüüd lihtsalt lamab ega söö midagi. Esmaspäeval pani Ode talle ka arstiaja Billy loomakliinikus. Vereproov, temperatuurimõõtmised, muud uuringud - midagi näha ei olnud. Vedelikukaotuse korvamiseks veetis meie armas karvasaba päeva tilgutite all ning teisipäeva varahommikul viisin ta sinna tagasi. Oeh, kui väike ta tundus sülle võttes - eks mitmepäevane paast oli mõju avaldanud ning võrdlusmaterjaliks on ka aina kosuv Tiffu...
Täna on kass ikka peidus ja tuleb välja ainult kasti külastamiseks. Ei paista huvi tundvat ei söögi ega joogi vastu. Arst arvas, et äkki on ta midagi ärritavat sisse söönud - aga ainsa asjana oskan kahtlustada ümber istutatud potilille, mis tavalise kõrge riiuli asemel mõnda aega kassile kättesaadavana aknalaual viibis. Ma kahjuks ei teagi, mis selle lille nimi on - tegu on ühega Memme lilledest, rippuvate väätidega roheline taim, tumerohelised lehed natuke luuderohu moodi. Nii ma ei teagi, on see lill potentsiaalselt mürgine või mitte.
Rahalisest poolest on Kisti ravimiseks praegu kulunud ca 2000 krooni. See on peaaegu sama palju, kui on olnud minu uute tarberiiete-jalanõude ostmise aastaeelarve viimastel aastatel - aga kindlasti on lemmikloom, eriti veel Kisti, rohkem väärt kui mõned uued kleidid ja kingad...
Täiendatud. Kolme päeva pärast sai Kisti terveks. Oli suur rõõm tulla koju ja näha teda elutoa diivanilohus Ode kõrval, kus on tema lemmikkoht...