Eile õhtul oli ajalooline hetk: meie Kisti Mejos Kasutu sai oma viieaastases elus esimest korda vaktsineeritud. Muidugi me teame, et kassi tuleks vaktsineerida igal aastal, aga meie puhas, ainult-toas-peetav kiisu polnud varem nagu süsti ära teeninud. Nüüd aga on meil plaan Kassiabist veel teinegi kass tuua ja siis peab esimene karvane kaitstud olema.
Süstimist kannatas Kisti üle ootuste rahulikult. Torkamisest ei teinud väljagi, rabeles natuke ainult siis, kui külmkapist võetud külm vedelik hakkas turja sisse voolama. Teine sutsakas läks veel rahulikumalt - ilmselt oli turi teise süsti tegemise ajaks juba külm, nii et uut külmasahmakat polnud tunda :)
Kuna aga arst nii läbiuurimata kassi kätte sai, siis kasutas ta muidugi juhust ja uuris ta põhjalikult läbi. Ja kõrvaproovist õnnestus lõpuks leida üks üksik parasiit, nii et Kisti sai ka kõrva ja turjale parasiidirohtu. Jah, kui mõtlema hakata, siis oli ta mõnikord tõesti tagakäpaga kõrva kratsinud ja siis häiritult mäugatanud - küllap need mikroskoopilised olevused siis ikka häirisid.
Muidu sai ta aga igapidi korras ja kauniks kassiks tunnistatud.
Õhtul oli mul murelik tunne ja muudkui jälgisin kogu kodusoleku aja, kuidas kass ennast tunneb. Et kas tekib loidus ja palavik ja tasakaaluhäired, milliste võimalike kõrvalnähtude eest sai hoiatatud... Ei tekkinud. Kisti küll nurrus ärevalt terve õhtu, aga heitis siis lõpuks Jüri voodi jalutsisse magama. Hommikul sõi juba sinki.
Kahe nädala pärast läheme temaga siis uuesti "kõrvaarstile" ja kuu aja pärast kordusvaktsineerima. Vahepeal siis veel ka ussirohi. Ei ole kerge see kassielu...